Öine polüsomnograafia

Kirjeldav

Näitaja kohta

Öine polüsomnograafia on üksikasjalik uneuuring, mis registreerib öise uneprotsessi ajal mitmeid füsioloogilisi parameetreid, nagu ajulained, silmaliigutused, lihase aktiivsus, hingamine ja südamerütm. Seda kasutatakse kuldstandardina erinevate unepuudujate, näiteks uneapnoe, narkolepsia või rahutute jalgade sündroomi, diagnoosimiseks ja hindamiseks. Uuring võimaldab täpselt hinnata une kvaliteeti ja struktuuri.

Mis on öine polüsomnograafia?

Funktsioon

Diagnoosib ja hindab raskeid unepuudujaid, mis mõjutavad une kvaliteeti ja päevast toimivust.
On kuldstandard uneapnoe (hingamispausid unes) ja teiste hingamishäirete tuvastamiseks.
Võimaldab hinnata unekäitumise häireid, nagu narkolepsia, rahutud jalad või parasomniaal.

Meetod

Kasutab mitmeid elektroode ja andureid, mis kinnitatakse keha erinevatele osadele ööseks.
Registreerib elektroentsefalogrammi (EEG), elektrookulogrammi (EOG), elektromüogrammi (EMG), hingamist, hapnikuküllastust veres ja südamerütmi.
Andmeid analüüsib spetsialist, et määrata unetsüklite struktuur ja tuvastada kõrvalekaldeid.

Kuidas uuring toimub?

Ettevalmistus

Enne uuringut tuleb vältida kofeiini ja alkoholi tarbimist.
Soovitatav on võtta end kaasa mugavad ööriided ja nõustuda tavalise une-eelsete protseduuridega.

Protseduur

Patsient saabub uneuuringu keskusesse õhtul, kus spetsialist kinnitab elektroodid ja andurid.
Uuring kestab tavaliselt terve öö, registreerides une kõiki etappe ja füsioloogilisi reaktsioone.
Hommikul eemaldatakse seadmed ning patsient võib naasta tavapärasesse tegevusse.

Mida öine polüsomnograafia näitab?

Hingamishäired unes

Obstruktiivne uneapnoe (OSA) – korduvad hingamispausid tekkivate hingamisteede sulgumise tõttu.
Keskne uneapnoe – hingamispausid, mis on põhjustatud ajust pärineva signali puudumisest.
Hüpopnoe – pinnane hingamine, mis viib hapnikuvaegusele veres.

Une struktuuri ja liigutushäired

Rahutute jalgade sündroom või perioodilised jäsemeliigutused unes (PLMS).
REM-unepuhkuse käitumishäired, kus unistaja füüsiliselt tegutseb.
Narkolepsia – järsud REM-unefaasi sisenemised või katapleksia.

Muud kõrvalekalded

Kvaliteetse süvaune (slow-wave sleep) puudumine.
Liigne ärkamiste arv unetsükli jooksul.
Kardiovaskulaarsed muutused seotuna hingamishäiretega.

Indikatsioonid: millal tehakse öist polüsomnograafiat?

Peamised sümptomid ja kahtlused

Valjust ning korduvatel ööel ärkamistel kaasnevad lämbumistunded või läkastamine.
Päevane ülinukrus, väsimus või juhuslikud magamise episoodid hoolimata piisavast ööunest.
Kaaslaste märkused valjust, segavatest unes hingamispausidest või pidevatest jäsemelöökidest.

Suunamine ja spetsialistid

Unehäirete kahtlusel suunab uuringule tavaliselt neuroloog või unemeditsiini spetsialist.
Ka pulmonoloog või perearst võivad soovitada polüsomnograafiat raskete hingamishäirete korral.
Uuringut tehakse spetsialiseeritud uneuuringu keskustes, kus on vajalikud seadmed ja eksperdid.