Äge seljavalu
Kirjeldus
Äge, ootamatu ja enamasti tugev valu selja alumises osas (nimmel). See võib ilmneda järsult ja piirata liikumist.
Äge seljavalu on järsk ja tugev valulokk selja alumises piirkonnas, mida nimetatakse nimmeliks. See tekib tavaliselt tänu lihaste, sidemete, selgroolülide või närvikimpude ärritusele või kahjustusele. Valu võib olla lokkav, terav või torkiv ning see ilmneb sageli pärast füüsilist pingutust, ebaõiget tõstmist või isegi ilma ilmselge põhjuseta. Keha kasutab valu kaitsemehhanismina, et sundida sind puhkama ja vältida edasist kahjustust.
- Lihaspinge või krambid: Selja- ja kõhulihaste ülepingutus, tavaliselt seotud raskuste ebaõige tõstmise, pikaajalise ebaõige kehaasendi või järsu liigutusega.
- Mehaaniline ülekoormus: Südaamet või liikumine, mille juures selg pole harjunud, näiteks uue spordiala alustamine, pikad sõidud.
- Liigne kehakaal: Ülekaal koormab lülisamba ja seljalihaseid.
- Stress ja pinge: Psühholoogiline pinge võib põhjustada seljalihaste krampe ja valulukke.
- Väikesed selgroolülide või nimmeliliigeste probleemid (näiteks liigesblokaad).
- Selgroovõrkjärele: Selgrooketaste (diskode) nihkumine, mis võib survestada seljaaju või närvijuuri, põhjustades valu, tuimust või nõrkust jalgades (isiatika).
- Artroos: Nimmeliliigeste kulutuskulu, mis põhjustab liikumisel valulukke ja jäikust.
- Põletikulised haigused: Näiteks anküloosiv spondüliit, mis põhjustab selgroo liigeste põletikku ja jäikust.
- Siseorganite probleemid: Nagu neerukivid, neerupõletik, kusepõie- või kõhunäärmehaigused, mis võivad valgustada selja piirkonda.
- Haruldased, kuid tõsised põhjused: Luumurd (eriti vanematel inimestel osteoporoosiga), kasvajad või infektsioonid.
Enamik ägesid seljavalusid paraneb mõne päevaga kodus tehtava hooldusega. Oluline on leida tasakaal puhkuse ja liikumise vahel.
1. Lühiajaline puhkus: Esimestel 1-2 päeval võib lühiajaliselt vähendada aktiivsust, kuid vältige täielikku voodipuhkust pikemaks kui 1-2 päevaks, kuna see nõrgendab lihaseid ja aeglustab paranemist.
2. Temperatuuriravi: Esimestel 48 tunnil saab valu ja põletikku leevendada külmakompressiga (jää ümbrises, mähitud rätikusse, 15-20 minutit kord 2-3 tunni järel). Pärast seda võib kasutada soojakompressi või sooja duši, et lõdvendada pingulisi lihaseid ja parandada verevarustust.
3. Liikumine ja harjutused: Niipea kui valu lubab, alustage õrnete liigutustega (nt tasapisi kõndimine). Vältige tõstmist, keerlemist ja istumist pikka aega. Kui valu on leevenenud, saab teha lõdvendavaid harjutusi (nt põlved rinda tõmbamine lamades).
4. Valuvaigistid: Paratsetamool võib aidada leevendada valu. Ibuprofeen või teised põletikuvastased mittesteroidsed valuvaigistid (NSAID) võivad leevendada nii valu kui põletikku. Enne manustamist loe ravimi juhende või konsulteeri apteekriga/arstiga.
5. Kehaasend: Magage külili või selili, põlved veidi painutatud. Selili magamiseks asetage patjad põlvede alla. Vältige kõhu peal magamist.
6. Päevane tegevus: Kasutage ergonoomilisi tooli ja lauda, tõstke esemeid korrektselt (jõuga põlvedest, mitte seljast), võtke regulaarselt pause istumise ajal.
- Valu tekib järsu trauma (nt kukkumise, autoõnnetuse) järel.
- Valu on äärmiselt tugev ja järsk, eriti kui see kaasneb kõhu piirkonnas (võib viidata sisemisele verejooksule).
- Kaotate kontrolli soovikuse või uriini üle (ei tunne vajadust urineerida või tekib urineerimata jätmine) või on tunnetus häiritud päriliku piirkonna (istmiku) ümber. See võib olla märk kaudaekvina sündroomist – seljaaju survest, mis nõuab KOHELIST operatsiooni.
- Järsud ja tugevad nõrkused mõlemas jalas, jalga lohistamine või raskused kõndimisel.
- Valu kaasneb palavikuga üle 38,5 °C, külmavärinaga, selg peale valu või hiljutise infektsiooniga – võib olla märk selja infektsioonist (nt spondülodisküüt).
- Valu, mis tuleneb alla 18-aastaselt või üle 55-aastaselt inimeselt.
- Püsiv valu, mis ei parane mõne päeva kodus tehtava raviga või isegi halveneb.
- Valu, mis levib ühe või mõlema jalani, eriti kui kaasneb tuimus, kihelemine, nõrkus või lihaste tuhmumine.
- Valu, mis kaasneb seletamatu kaalulangusega.
- Valu, mis kaasneb üldise halva enesetundega, öine valu või valu, mis ärkab öösel magamisest.
- Ajalugu vähihaigusest, osteoporoosist või pikaajalisest sterooidravi kasutamisest.
- Kahtlus, et valu võib olla seotud siseorganitega (nt valu kaasneb verega urineerimisega, ägeda kõhuvaluga).