Hüpersomnia (Liiga palju magamine)
Kirjeldus
Hüpersomnia ehk liigne magamistung on seisund, kus inimene tunneb pidevat väsimust ja ülemäärast und, isegi kui ta on öösel pikka aega maganud. See võib hõlmata nii öise une pikenenud kestust kui ka valulikku päevast unisust.
Hüpersomnia on unetuse häire, mida iseloomustab pidev liigne magamise vajadus. Normaalse öise une järel võib inimene ikkagi tunnetada väsimust ja vajadust päeval uinuda, mis võib kesta tunde. Keha "une reguleerimise süsteem" on häiritud, mistõttu aju ei saa piisavalt puhata või ärkvelolekut reguleerida. See võib olla nii sümptom kui ka iseseisev häire.
- Krooniline stress või ärevus
- Unepuudus ("unevõlg") pikaajalise lühikese une tõttu
- Valed toitumisharjumused või vesipuudus
- Mõned ravimid (nt allergiaravimid, depressioonivastased ravimid, valuvaigistid)
- Alkoholi tarbimine
- Rasedus, eriti esimeses trimestris
- Obstruktiivne unneapnoea (hingamine peatub une ajal)
- Kliiniline depressioon või ärevushäired
- Närvisüsteemi haigused (nt narkolepsia, Parkinsoni tõbi, multiple skleroos)
- Krooniline väsimussündroom
- Kilpnäärme alatalitlus (hüpotüreoos)
- Raudapuudus aneemia või muud verepuudulikkuse liigid
- Kroonilised valu seisundid (nt fibromüalgia)
- Ajutrauma või teatud ajukahjustused
Enne arsti poole pöördumist võid proovida järgmist: 1) Korraga une režiim: mine magama ja tõusa üles samal ajal iga päev, isegi nädalavahetustel. 2) Loo rahulik õhturutiin: väldi ekraane (telefon, arvuti) enne magamaminekut, loe raamatut või kuula rahustavat muusikat. 3) Päevane füüsiline aktiivsus: regulaarne, kuid mitte liiga intensiivne sport parandab une kvaliteeti. 4) Väldi kofeiini ja alkoholi: eriti pärast lõunat. 5) Joo piisavalt vett ja söö tasakaalustatult. 6) Püüa piirata päevast uinakut: kui on väga vajalik, siis uinaku kestus alla 20-30 minuti ja mitte hiljem kui kell 15. Kui need meetodid ei aita mõne nädala jooksul, on aeg konsulteerida arstiga.
- Liigne unisus ilmneb äkitselt ja ilma ilmse põhjuseta.
- Unisus on nii tõsine, et segab töötamist, sõidujuhtimist või igapäevaseid toiminguid.
- Sa kaotad aega (ei mäleta, mis juhtus) või koged lihasnõrksust (katapleksiat) tugevate emotsioonide ajal.
- Öösel tekivad hingamispeatused (partner märkab), vali norskamine või lämbumistunne.
- Kaasnevad peavalud, nägemishäired, iiveldus või koordinatsioonihäired.
- Tunnete depressiooni, sügavat meeleheitu või mõtteid enesevigastamisest.
- Kodus rakendatud meetodid (unehügieen) ei too leevendust mitu nädalat.