Aevistamine tolmu tõttu
Kirjeldus
See on tavaline keha refleks, mille käigus hingamisteed reageerivad tolmuosakestele või muudele ärritavatele ainetele, põhjustades järsku, vabatahtlikku õhu väljatõmbamist nina ja suu kaudu.
Aevistamine on kaitserefleks, mille eesmärk on eemaldada hingamisteedest ärritavaid aineid, nagu tolm, mida võib pidada väliskehaks. Tolm koosneb paljudest mikroskoopilistest osakestest (nt põrm, elusolendite nahaosakesed, tolmukud). Kui need osakesed satuvad ninasäärsesse, ärritavad nad limaskesta, mis aktiveerib närvisüsteemi. See saadab signaali ajju, mis käivitab aevistamise refleksi – sügav sissehingamine, millele järgneb kiire ja tugev õhu väljatõuge läbi nina, et ärritaja välja puhuda.
- Tolm (kodutolm, ehitustolm, pabertolm)
- Tolmuallergia (eriti kodutolmuväikeste (toorikute) vastane allergia)
- Kuiv õhk (kuivatab ninapõõsad, muutes need tundlikumaks)
- Tugevad lõhnad (osad lõhnad võivad ärritada limaskesta nagu tolm)
- Äged viirushaigused (näiteks külmetus) võivad limaskesta ajutiselt tundlikumaks muuta
- Allergiline riniit (põletikuline reaktsioon ninapõõsastes)
- Mitte-allergiline riniit (limaskesta krooniline ärritus ilma selge allergenita)
- Krooniline siinusülesanne või nina polüübid
- Astma (aevistamine võib olla üks varajasi sümptomeid või käivastuda koos astmaga)
- Väga harva võib sagedane aevistamine olla seotud mõne neuroloogilise seisundiga
1. Väldi ärritajaid: Puhasta korrapäraselt tolmust, kasuta niiskust püüdjaid (HEPA-filtrid), pesi voodipesu kõrgel temperatuuril, välti paksude vaipade ja pehmete mänguasjade kasutamist magamistoas.
2. Õhuniiskus: Kasuta õhuniisutit talvel või kuivas kliimas, et ninapõõsad ei kuivaks.
3. Puhastus: Pese nägu ja ninasäärsed pärast tolmuga töötamist või koristamist.
4. Nasaalne irrigatsioon: Loputa nina soolalahusega (nina dušš), et loputada ärritavad osakesed välja.
5. Ilma retseptita ravimid: Antihistamiinid (nt tseteriisiin, loratadiin) võivad aidata allergilise reaktsiooni korral. Ninaspreid (kromoglütsiinhappe põhised) võivad takistada reaktsiooni algust. Kasuta neid arsti või apteekri nõuandel.
6. Ventileerimine: Tuuluta ruume regulaarselt, kuid välti aevistamist põhjustavate aegade (nt kuiv, tuuline ilm) akna avamist.
- Rasked hingamisraskused, viles hingamine või lämbumistunne.
- Kõri või keele turse, mis takistab neelamist või hingamist.
- Äge, piiratu urtikaria (nõgestõbi) või kehaturse (anafülaksia kahtlus).
- Väga kõrge palavik (>39°C), eriti koos pea-, lihasevalude või nõrkusega.
- Vere või rohelise rooja eritumine nina kaudu koos aevistamisega.
- Järsk ja tugev peavalu või nägemishäired pärast aevistamist.
- Sümptomid (aevistamine, ninatilkumine) kestavad üle paari nädala ja kodused meetodid ei aita.
- Sümptomid segavad oluliselt igapäevaelu, une- või töövõimet.
- Kahtlustate konkreetset allergiat (tolmu, lemmikloomad) ja soovite testida.
- Ilma retseptita ravimid ei leevenda sümptomeid või põhjustavad kõrvaltoimeid.
- Aevistamisele lisandub tihe köha või rindkere pingutus, mis võib viidata astmale.