NPM1 mutatsioon

NPM1 mutatsioon on spetsiifiline geenimuutus, mis esineb ligikaudu 30% ägeda mieloidse leukeemia (AML) juhtudest. Selle tuvastamine on oluline haiguse täpsemaks klassifitseerimiseks, prognoosi hindamiseks ja isikupärase ravikava kujundamiseks. Positiivne tulemus seostatakse teatud tüüpi AML-iga, millel on parem ravivastus standardravi korral.

Funktsioon
  • NPM1 (Nucleophosmin 1) geen kodeerib valku, mis on oluline rakutuumas toimivate protsesside, sh tuumaskeleti koostise ja rakutsükli reguleerimise jaoks.
  • Normaalsel tingimustel asub NPM1 valk peamiselt tuumas, kuid mutatsiooni korral toimub selle ebanormaalne akumuleerumine tuuma tsütoplasmas.
Käitumine haiguse korral
  • Mutatsioon on omandatud (mittepärilik) ja tekib hematopoectilistes rakkudes.
  • See on üks levinumaid geneetilisi muutusi AML-is ja klassifitseeritakse iseseisvaks haiguse üksusena rahvusvahelistes klassifikatsioonides.
Protseduur
  • Mutatsiooni analüüs tehakse patsiendi vere- või luuüdi proovist.
  • Kasutatakse molekulaargeneetilisi meetodeid, nagu polümeraasi ahelreaktsioon (PCR) või järgmise põlvkonna järjestamine (NGS), et tuvastada spetsiifilist mutatsiooni NPM1 geenis.
  • Tulemus antakse kui 'mutatsioon tuvastatud' (positiivne) või 'mutatsiooni ei tuvastatud' (negatiivne).
Mida see tähendab?
  • Positiivne tulemus kinnitab ägeda mieloidse leukeemia (AML) diagnoosi teatud alamliigil, mida nimetatakse NPM1-mutatsiooniga AML-iks.
  • See ei ole pärilik mutatsioon, vaid tekib elu jooksul (somaatiline mutatsioon).
Kliiniline tähtsus
  • Patsiendid selle mutatsiooniga reageerivad tavaliselt paremini kemoterapeutilisele ravile, eriti kui kaasneb teine mutatsioon nimega FLT3-ITD puudumine.
  • Mutatsiooni olemasolu mõjutab ravi valikuid ja haiguse prognoosi, seetõttu on see oluline biomarker.
Peamised põhjused
  • Ägeda mieloidse leukeemia (AML) esmase diagnoosi kinnitamiseks ja täpsemaks klassifitseerimiseks.
  • Haiguse prognoosi (ennustuse) hindamiseks ja optimaalse raviplaani koostamiseks.
  • Haiguse korduva aktiivsuse (retsidiivi) kontrollimiseks peale ravi.
Millised arstid tellivad?
  • Hematoloog (veresoonte- ja veretaudiate spetsialist).
  • Onkoloog (vähktõvede spetsialist).
  • Kliiniline geneetik.

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele

1
Nende haiguste korral tuvastatakse uuringul sageli muutusi

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!