Sepsis
Kirjeldus
Sepsis on eluohtne erakorraline meditsiiniline seisund, mille puhul keha immuunvastus infektsioonile muutub kontrollimatuks ja hakkab kahjustama enda kudesid ja elundeid. See võib kiiresti areneda elundpuudulikkuse ja septilise šokini, mistõttu kiire tuvastamine ja intensiivne ravi on elupäästvad.
Sepsis (ka veremürgitus) ei ole ise infektsioon, vaid keha äärmiselt tõsine ja eluohtlik reaktsioon olemasolevale infektsioonile. Protsess algab tavaliselt kusagil kehas paikneva bakteriaalse, viirusliku või seenhaiguse koldega. Võitluses infektsiooniga vabastab immuunsüsteem kehasse palju põletikku vahendavaid aineid (tsütokiine). Sepsis korral muutub see põletikuline vastus liiga tugevaks ja laialdaseks, põhjustades veresoonte kahjustust, vere hüübimishäireid ja elundite (nt neerud, maks, süda, kopsud) töö häirimist. Kui vererõhk laskub oluliselt vere ringluse häire tõttu, räägitakse septilisest šokist, mis on sepsis kõige raskem vorm.
- S – Segadus, uimasus, häiritud teadvus
- E – Äärmuslik valu või ebamugavustunne
- P – Kahvatus või laiguline nahk (võib tundma külm ja niiske)
- S – Lühialaline hingamine
- I – „Ma tunnen, et võin surema minna“ (subjektiivne hirm)
- S – Unetus, uimasus, raskused üles ärkamisel
- Kõrge palavik (üle 38°C), sageli külmavärinatega
- Väga kiire pulss (üle 90 lööki minutis)
- Väga kiire hingamine (üle 20 korda minutis)
- Olgemata kusemine (oluline märk neerude kahjustusest)
- Nõrkus, äärmuslik väsimus
- Iiveldus ja oksendamine
- Oluliselt madal vererõhk, mis ei parane vedelikuga
- Sügav segadus või teadvusekaotus
- Sinakas või marmorjas nahk
- Väga külm ja higine nahk
- Võimatus hingata iseseisvalt (vajadus hingamisaparaadi järele)
- Verehüübimishäired (nahaalused verejooksud, sinimügalid)
Sepsis areneb ALATI mingi teise infektsiooni taustal. Kõige sagedamim põhjustavad seda bakteriaalsed infektsioonid, kuid võivad olla põhjuseks ka viirused (nt gripp, COVID-19) või seened.
Levinumad infektsioonikolded, mis võivad sepsisele viia:
- Kopsupõletik (kõige sageim põhjus)
- Kuse- või neeruteede infektsioonid
- Kõhuõõne infektsioonid (nt pimesool põletik, kõhunääre põletik)
- Nahakahjustuste, põletuste või operatsioonihaavade infektsioon
- Veresoonekatetri või muude meditsiiniliste torukeste infektsioon
Riskitegurid, mis suurendavad sepsise tekke ohtu:
- Nõrgenenud immuunsüsteem (nt vähiravi, HIV, põletikuliste haiguste puhul immunomodulaatorravi)
- Väga noor või väga ealine (imikud ja üle 65-aastased)
- Kroonilised haigused: diabeet, maksa- või neerupuudulikkus, südamehaigus, kopsuhaigus.
- Hiljuti läbiviidud suur operatsioon või trauma.
- Eelnevalt haiglas viibimine, eriti intensiivravis.
Sepsis on meditsiiniline erakorraline seisund ja diagnoos põhineb kliinilistel andmetel ja kiiretel laboriuuringutel. Põhiline on kahtluse tekkimine. Kasutatakse nn SOFA või kiiremat qSOFA skoori, mis hindab elundite talitlust.
Peamised diagnostilised meetodid:
1. Põhjalik anamnees ja füüsiline uuring: Arst hindab sümptomeid, riskitegureid ja võimalikku infektsiooniallikat.
2. Vereanalüüsid:
- Vereliistakultuur: Kuldne standard infektsiooni tekitaja tuvastamiseks ja selle tundlikkuse määramiseks antibiootikumidele. Võetakse enne antibiootikumi manustamist.
- Põletikumarkerid: CRP ja eriti prokaltsitoniini tase, mis on sepsis korral tavaliselt oluliselt tõusnud.
- Veregaasid: Hingamisfunktsiooni ja happelisuse hindamiseks.
- Vereüld- ja hüübimisuuringud: Valgeliblede arvu, trombotsüütide ja hüübimise muutuste näitamiseks.
3. Kuvamis-uuringud: Allika leidmiseks tehakse röntgen (kopsud), ultraheli (kõht), CT või MRT.
4. Muud proovid: Uriinikultuur, lombalpunktsioon või haavapindade proovid vajadusel.
Sepsis on eluohtlik seisund, mis nõuab kiiret ravimit ja enamasti intensiivravi osakonna ravi. Ravi alustatakse kohe, isegi enne kõigi tulemuste saamist. Terve raviketiostikku nimetatakse sageli "sepsis bundle'iks".
Peamised ravietapid:
1. Kiire antibiootikumiravi: Laiaspektrilised antibiootikumid manustatakse esimese tunni jooksul kahtluse tekkimise järel. Pärast kultuuri tulemuste saamist võib ravi kohandada.
2. Vedelikuterapia: Suurtes kogustes soolalahust veeni, et tõsta vererõhku ja parandada kudede verevarustust.
3. Toetav ravi elundfunktsioonidele:
- Vasopressoriidid: Kui vedelik ei tõsta vererõhku piisavalt, kasutatakse ravimeid (nt noradrenaliin).
- Hapnikutoetus või kunstlik ventilatsioon: hingamisraskuste korral.
- Dialüüs või pidev hemofiltratsioon: neerupuudulikkuse korral.
4. Infektsiooniallika kontroll: Vajadusel tehakse operatsioon infektsioonikolde eemaldamiseks (nt mädaniku avamine ja dreenimine).
5. Toetusravimid: Kortikosteroidid raskel septilisel šokil, vereülekanded, glükoosi kontroll.
Pärast ägeda faasi ületamist on vaja pikaajalist taastumisravi, sest sepsist võivad jääda nõrkus, kognitiivsed häired ja muud tüsistused.
Sepsis on aegkriitiline seisund. Igasugune viivitus raviga suurendab suremust oluliselt. Kutsuge kiirelt kiirabi (112), kui teil või teie lähedasel on infektsioon ja ilmunud ükskõik milline järgnevatest märkidest:
- Äkiline segasus, uimasus või raskused teadvuse hoidmisega.
- Väga kiire või raskushingamine.
- Äärmuslik kahvatus, sinakas või marmorjas nahk, külm ja higine nahk.
- Tugev külmavärin koos palavikuga.
- Tunne, et "võin tõesti surra".
- Märgatavalt vähene kusemine (terve päev jooksul mitte kusenud).
- Raske nõrkus, võimatus üles tõusta või rääkida.
Eriti oluline on kiirelt reageerida, kui isik kuulub riskirühma (eakas, krooniline haige, immuunpuudulik). Ärge oodake hommikuni või perearsti vastuvõtuaega. Parim võimalus on minna haigla kiirabiosakonda, kus saab teha vajalikud kiiruuringud ja alustada ravimit.