Antibiootikumitundlikkuse uuring

Antibiootikumitundlikkuse uuring on mikrobiologiline test, mille abil määratakse patogense bakteriaalse nakkusega põhjustaja tundlikkus erinevatele antibiootikumidele. See on kriitiline samm sobiva ja efektiivse antibakteriaalse ravi valimisel, mis võimaldab vältida ravi ebaõnnestumist ja antibiootikumiresistentsuse levikut.

Funktsioon
  • Määrab bakterite tundlikkust erinevatele antibiootikumidele in vitro (katseklaasis)
  • Võimaldab valida kõige efektiivsema ravimi konkreetse infektsiooni jaoks
  • Aitab vältida asjatarbetuid või ebaefektiivseid ravimeid, vähendades resistentsuse riski
Proov ja meetod
  • Tehakse patogeensete bakterite kultuuril (nt verest, uriinist, roojast, haava separaadist)
  • Kasutatakse peamiselt kahte meetodit: difusioonimeetodit (antibiogramm ketas-testiga) ja minimaalse inhibeeriv kontsentratsiooni (MIK) määramist
  • Tulemuseks on bakterite kasvuvõime hindamine antibiootikumi juuresolekul
Protseduur
  • Patogense bakterikultuuri kasvatamine spetsiaalses keskkonnas.
  • Testitavate antibiootikumidega immutatud ketaste asetamine kasvukeskkonnale või vedelkasvu uuring MIK määramiseks.
  • Inkubeerimine (tavaliselt 16-24 tundi) sobivas temperatuuris.
  • Kasutõkete (halod) mõõtmine või kasvu puudumise hindamine erinevatel antibiootikumi kontsentratsioonidel.
  • Tulemuste tõlgendamine kategooriatena: tundlik, vahepealne (moderaatne tundlikkus) või resistentne.
Ettevalmistus
  • Spetsiifiline ettevalmistus tavaliselt pole vajalik.
  • Oluline on aseptiliselt võetud ja õigel viisil transporteeritud proov, et vältida kontaminatsiooni.
  • Kliinilise informatsiooni (kahtlus infektsiooni kohta, patsiendi anamnees, varem saadud ravi) esitamine aitab laboril valida asjakohaseid antibiootikume testiks.
Mis see tähendab?
  • Testitud antibiootikum on efektiivne selle konkreetse bakteriliigi vastu laboritingimustes.
  • See annab hea aluse selle ravimi kasutamiseks kliinilises praktikas, eeldusel et ravim on patsiendile sobiv (allergia, doos, manustamise tee).
  • Positiivne tulemus (tundlikkus) ei garanteeri 100% edukust in vivo (elus organismis), sest mõjutavad ka teised tegurid nagu ravimi farmakokineetika ja patsiendi immuunvastus.
Peamised põhjused
  • Raske, hospitaliseeriv või korduv infektsioon (nt sepsis, kusepõiepõletik, kopsupõletik).
  • Eelmise antibiootikumravi ebaõnnestumine.
  • Kahtlus multiresistentsete bakterite (nt MRSA, VRE) infektsiooni puhul.
  • Kroonilised või sageli korduvad infektsioonid (nt osteomüeliit, tsüstiit).
  • Kontroll infektsiooni allika puhul (nt nohuhaava, põletushaava).
  • Surmajuhtumite epidemioloogiline jälgimine haiglas.
Kes tellib ja tõlgendab?
  • Tellib arst (enamasti nakkushaiguste eriarst, uroloog, pulmonoloog, üldarst) või kirurg patsiendi seisundi põhjal.
  • Tulemusi tõlgendab nakkushaiguste eriarst, kliiniline mikrobioloog või patsienti raviv arst koos teiste kliiniliste andmetega.

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Sümptomid, mille tõttu seda uuringut sageli määratakse
Kõrge kehatemperatuur Tugev higistamine (hiperhüdroos) Lihasvalu

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!