Alfa-1-antitüüpsin

Alfa-1-antitüüpsin on maksas toodetav valk, mis kaitseb kopsusid ja teisi elundeid põletikuliste protsesside kahjuliku mõju eest. Selle taseme määramine veres on oluline organismi kaitsemehhanismide hindamiseks ning eriti alfa-1-antitüüpsini puudulikkuse diagnoosimisel, mis võib põhjustada kopsu- ja maksakahjustusi.

Funktsioon
  • Peamine ülesanne on inhibeerida ensüüme (nagu neutrofiilide elastass ja tripsiin), mis võivad põletiku korral kahjustada kudemeid, eriti kopsukoe elastset kiudu.
  • Toimib olulise põletikuvastase ja kaitsva ahena, stabiliseerides rakulisi protsesse.
Päritolu
  • Sünteesitakse peamiselt maksas (hepatotsüütides) ja eritatakse vereringesse.
  • Väikeses koguses toodetakse seda ka teistes kudedes, näiteks kopsudes ja immuunsüsteemi rakkudes.
Protseduur
  • Uuringuks võetakse vereproov veenist, tavaliselt küünarnukist. See on kiire ja vähevalulik protseduur.
  • Soovitatav on tulla uuringule tühja kõhuga (8–12 tundi ei tohi süüa ega juua, välja arvatud vesi).
  • Enne vere andmist tuleks vältida füüsilist koormust ja stressi, kuna need võivad mõjutada tulemust.
  • Oluline on teatada arstile võetavatest ravimitest ja olemasolevatest terviseprobleemidest.
Põletikulised ja infektsioonised seisundid
  • Ägedad või kroonilised põletikud (nt reumatoidartriit, Crohn'i tõbi)
  • Süstemaatsed infektsioonid
  • Põletikuline vastus trauma või operatsiooni järel
Maksakahjustused
  • Maksatsirroos
  • Maksapõletik (hepatiit)
  • Maksavähk
Muud põhjused
  • Rasedus
  • Süstemaarne sterooidravi
  • Suitsetamine (võib põhjustada kerget tõusu)
  • Vähi- või pahaloomulised kasvajad
Pärilik puudulikkus (alfa-1-antitüüpsini puudulikkus)
  • Geneetiline mutatsioon (eelkõige SZ või ZZ genotüüp), mis põhjustab valgu vale voltumist ja kuhjumist maksas, takistades selle eritumist verre.
  • See on peamine põhjus, mis viib nooruses tekkinud kopsuembleeemi või maksakahjustuseni.
Maksahaigused
  • Raske maksatsirroos või maksapuudulikkus
  • Maksa rasvumine või põletik
Muud seisundid
  • Neerupuudulikkus või nefrootiline sündroom (kaotab valku uriiniga)
  • Raske alatoitumus või valgupuuetus
  • Põletikuliste haiguste kriitilised faasid (võib langeda)
Kliinilised sümptomid
  • Varajane või alusetu kopsuembleeem (õhitus), eriti mittesuitsetajatel.
  • Krooniline köha, hingamisraskused või astmataolised sümptomid.
  • Mittespetsiifilised maksakahjustuse märgid (näiteks kollasus, väsimus).
  • Perekondlik alfa-1-antitüüpsini puudulikkuse anamnees.
Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida
  • Pulmonoloog (kopsuhaiguste arst)
  • Hepatoloog (maksahaiguste arst)
  • Perearst või internist kahtluse korral
Üldine Tavapärane tase veres on 0,9–2,0 g/L (või 90–200 mg/dL). Normivahemik võib erineda sõltuvalt laboratooriumi meetodist.
Meestele Meestel võib tase olla veidi kõrgem, kuid jääb üldiselt samasse referentsvahemikku.
Naistele Naistel võib tase olla veidi madalam, eriti raseduse ajal, kuid peaks samuti jääma normipiiridesse.

Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?

Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.

Sümptomid, mille tõttu seda uuringut sageli määratakse
Rask hingamine Pidev väsimus Krooniline väsimus

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!