Beeta tromboglobuliin

Kvantitatiivne · ng/mL

Normaalsed väärtused

Beeta tromboglobuliini normid

Üldine

Tavapärane tase on alla 40 IU/mL (või vastavalt labori võrdlusväärtustele).

Mehed

Normaalne vahemik on üldiselt 10–40 IU/mL (meestel võib olla veidi kõrgem).

Naised

Normaalne vahemik on üldiselt 10–40 IU/mL (naistel võib menstruatsioonitsükkel mõjutada).

Näitaja kohta

Beeta tromboglobuliin on trombotsüütide (vereliistakeste) eritatav valk, mis vabastub nende aktiveerumisel. Selle taseme mõõtmine vereproovis annab teavet trombotsüütide aktiivsuse kohta ja võib aidata hinnata trombootiliste seisundite riski. Uuring on oluline eriti hematoloogiliste ja trombotiliste häirete hindamisel.

Mis on Beeta tromboglobuliin?

Funktsioon ja Tähtsus

Beeta tromboglobuliin on valk, mida talletavad trombotsüüdid (vereliistakud).
See vabastub trombotsüütide aktiveerumisel ja liitumisel verehüübimise protsessiga.
Selle taset vereplasmas kasutatakse trombotsüütide aktiivsuse ja liigse hüübimisvalmiduse markerina.
Kõrge tase viitab trombotsüütide liigsele aktiveerumisele, mis on seotud tromboosi riskiga.

Päritolu ja Omadused

Beeta tromboglobuliin kuulub tsütokiinide perekonda ja on osa trombotsüütide alfagraniulitest.
Seda eritab peamiselt aktiveerunud trombotsüüt, kuid vähesel määral võivad seda toota ka muud rakud.
Vereplasmas mõõdetav tase peegeldab hiljutist trombotsüütide aktiivsust.
Stabiilne biomarker, mida sageli kasutatakse koos muude trombotsüütide markeritega (nt PF4).

Ettevalmistus uuringuks

Protseduur

Uuringuks võetakse veenist vereproov spetsiaalsesse toruku, mis sisaldab antikoagulanti (tavaliselt tsitraati) ja prostaglandiini, et vältida trombotsüütide aktiveerumist proovi võtmise ajal.
Proov tuleb kiiresti tsentrifuugida ja plasma eraldada ning külmutada, et vältida valgu lagunemist.
Analüüs toimub immunoensüümsel meetodil (nt ELISA), mis tuvastab spetsiifiliselt beeta tromboglobuliini.
Tulemused antakse ühikutes IU/mL või ng/mL, olenevalt kasutatavast testist.

Kõrge Beeta tromboglobuliini tase (põhjused)

Trombootilised Häired

Sügav veenitromboos (DVT) ja kopsuemboolia
Atriaalfibrillatsioon ja muud südame rütmihäired, mis suurendavad tromboosi riski
Ateroskleroos ja isheemilised sündroomid (nt äge müokardiinfarkt)
Dissemineeritud intravaskulaarne hüübimine (DIC)

Hematoloogilised Haigused

Esmene trombotsüteemia ja teised müeloproliferatiivsed häired
Hüperkoagulatsiooni seisundid (nt Factor V Leiden mutatsioon)
Trombotsüütide liigse aktiivsusega seotud autoimmuunhaigused

Muud Tegurid

Suurenenud trombotsüütide aktiivsus põletikulistes protsessides
Mõned pahaloomulised kasvajad (paraneoplastiline sündroom)
Vastsündinu trombotilised komplikatsioonid
Mõned ravimid (nt hormonaalsed kontratseptiivid, kemoteraapia)

Madal Beeta tromboglobuliini tase (põhjused)

Trombotsüütide Funktsioonihäired

Trombotsüütide tööhäired (trombotsütopaatia)
Mõned kaasasündinud verehüübimishäired
Uremia (neerupuudulikkus), mis mõjutab trombotsüütide funktsiooni

Ravimite Mõju

Aspiriin ja teised trombotsüütide agregatsiooni pärssivad ravimid (nt klopidogrel)
Antikoagulantide (varfariin, hepariin) pikaajaline kasutamine teatud juhtudel
Mõned immunosupressandid

Muud Meditsiinilised Seisundid

Raske alkoholism, mis põhjustab trombotsütopeeniat
Mõned viirushaigused, mis mõjutavad luuüdi funktsiooni
Väga madalad trombotsüütide arvud (trombotsütopeenia)

Indikatsioonid: millal uuring tehakse?

Kliinilised Stsenaariumid

Kahtlus trombootiliste sündroomide (nt korduvate trombooside) puhul, eriti kui tavapärased hüübimisanalüüsid on normaalsed.
Hinnangu andmiseks trombotsüütide aktiivsusele müeloproliferatiivsete häirete (nt esmase trombotsüteemia) korral.
Dünaamiline seire patsientidel, kellel on suurenenud tromboosi risk (nt teadaolev trombofiilia).
Uurimaks põhjuseid seletamatule trombotsütopeeniale või trombotsüütide funktsioonihäiretele.

Spetsialistid, kes võivad käsutada