Bikarbonaadid (HCO3)

Kvantitatiivne · mmol/L

Normaalsed väärtused

Bikarbonaadid (HCO3) norm väärtused

Üldine

Tavaline bikarbonaatide tase veres on 22–28 mmol/L.

Mehed

22–28 mmol/L

Naised

22–28 mmol/L

Näitaja kohta

Bikarbonaadid (HCO3) on peamine puhveraine organismis, mis hoiab stabiilsena veresoole happelis-aluselist tasakaalu. HCO3 taseme mõõtmine vereanalüüsi kaudu annab väärtuslikku teavet organismi ainevahetuse olukorra, eriti hingamisteede ja neerude funktsiooni kohta. Hapniku ja süsihappegaasi tasakaalu riknemine võib viia metaboolse alkaloosi või atsidoosi seisunditeni.

Mis on Bikarbonaadid (HCO3)?

Funktsioon

Peamine puhververesoonte süsteem, mis neutraliseerib happeid.
Hoiab stabiilsena veresoole pH-taset (normaalne vahemik 7,35–7,45).
Reguleerib koos süsihappegaasiga (CO2) hingamise ja ainevahetuse protsesse.

Päritolu ja regulatsioon

Tekib põhiliselt neerudes süsihappegaasist ja veest ensüümide toimel.
Süsinikdioksiidi (CO2) transportimine veres toimub suures osas just bikarbonaatidena.
Tasakaalustatakse hingamise kiiruse ja neerude kaudu üleliigse aluselisuse või happelisuse väljutamisega.

Ettevalmistus ja protseduur

Protseduur

Analüüs tehakse tavaliselt arteriaalsest verest (arteriaalne veregaasi analüüs) või mõnikord venoosest verest.
Veriproov võetakse spetsiaalsesse süstalasse, mis väldib kokkupuudet õhuga.
Proovi analüüsitakse spetsiaalse veregaaside analüsaatoriga laboris.

Ettevalmistus

Tavaliselt ei nõua erilist ettevalmistust.
Oluline on teavitada arsti ravimite kasutamisest, mis võivad taset mõjutada (nt diureetikumid).

Kõrgenenud Bikarbonaadid (HCO3) taset (Metaboolne alkaloos)

Peamised põhjused

Pikaajaline okseerimine või maohapluse kaotamine (nt pikaajaline oksendamine).
Liigne diureetikumide (vesipillide) tarvitamine.
Söögisooda (naatriumvesinikkarbonaadi) liigtarbimine.
Mõned hormonaalsed häired (nt aldosteroonism).

Madal Bikarbonaadid (HCO3) tase (Metaboolne atsidoos)

Peamised põhjused

Diabeetiline ketoatšidoos (palju keto-happeid).
Neerupuudulikkus (hapete kuhjumine).
Pikaajaline kõhulahtisus või neerukanalite happed.
Mürgistused (nt metanool, etüleenglükool).
Raske infektsioon või šokk (laktaatatsidoos).

Indikatsioonid: millal soovitatakse Bikarbonaatide (HCO3) analüüsi?

Kliinilised olukorrad

Kahtlus metaboolse atsidoosi või alkaloosi korral (nõrkus, segasus, kiire hingamine).
Diabeedi kontrollimine ja diabeetilise ketoatšidoosi hindamine.
Neerude- või maksafunktsioonipuudulikkuse seire.
Pärast suuri operatsioone või intensiivravi osana.

Spetsialistid