CCL5 RANTES uuring

Kvantitatiivne · ng/mL

Normaalsed väärtused

CCL5 RANTES uuringu normid

Üldine

Täpsed väärtused sõltuvad kasutatavast labori meetodist ja ühikust. Üldjuhul võivad normid olla näiteks 0–40 ng/mL või teiste ühikute puhul sarnased. Tulemuste hindamisel tuleb alati arvestada konkreetse labori viitvahemikke.

Mehed

Ei ole olulist erinevust soolise põhjal, kui just uuritav seisund seda ei mõjuta.

Naised

Ei ole olulist erinevust soolise põhjal, kui just uuritav seisund seda ei mõjuta.

Näitaja kohta

CCL5 RANTES on keemiline signaalmolekul (kemokiin), mis osaleb põletikureaktsioonides ja immuunsüsteemi rakkude meelitamisel. Selle taseme mõõtmine veres või muudes kehavedelikes aitab hinnata põletikulisi või autoimmuunseid haigusi.

Mis on CCL5 RANTES uuring?

Funktsioon

CCL5 (RANTES) on kemokiin, mis juhib immuunsüsteemi rakke (nt T-rakke, makrofaage) põletikukolde juurde.
See mängib olulist rolli krooniliste põletikuliste haiguste, viirusinfektsioonide ja autoimmuunhäirete patogeneesis.

Päritolu

Seda toodavad mitmesugused rakud, sealhulgas aktiveeritud T-rakud, makrofaagid, endotelirakud ja trombotsüüdid.
Seda mõõdetakse enamasti vereplasmas või sünoviaalse vedeliku näidistest.

Ettevalmistus uuringuks

Protseduur

Uuringuks võetakse verinäidis veenist, tavaliselt küünlavalguses.
Näidis saadetakse immunoloogilisele analüüsile (nt ELISA meetodiga) CCL5/RANTES kontsentratsiooni määramiseks.
Tulemused on tavaliselt saadaval mõne päeva jooksul.

Kõrge CCL5 RANTES tase (põhjused)

Põletikulised ja autoimmuunhaigused

Reumatoidartriit
Süsteemne erütematoosne luupus (SLE)
Psoriaatiline artriit
Krooniline pankreatiit
Multiple skleroos

Nakkushaigused

HIV infektsioon
Viirushepatiit
Mõned bakteriaalsed infektsioonid

Muud seisundid

Ateroskleroos
Mõned vähitüübid
Organite siirdamise tagasilükkamine

Madal CCL5 RANTES tase (põhjused)

Kaasasündinud või geneetilised faktorid

Haruldased geneetilised variandid, mis vähendavad CCL5 tootmist.

Ravimite mõju

Mõned immunosupressandid või kemokiini tegevust pärssivad ravimid võivad taset alandada.

Kliiniline tähendus

Madal tase on harvem esinev ja selle kliiniline tähtsus on vähem uuritud. See võib seostuda mõne immuunpuudulikkusega.

Indikatsioonid: millal tehakse uuringut?

Peamised põhjused

Kroonilise põletiku või autoimmuunhaiguse (nt reumatoidartriit, SLE) aktiivsuse hindamine.
Uurimisprotokollides immunoloogiliste reaktsioonide hindamiseks.
Mõne infektsioonhaiguse (nt HIV) käigu seiring.

Millised arstid võivad tellida?