CCL2 MCP-1 uuring
CCL2 (ehk MCP-1) on kemokiin, mis juhib üksikrakke keha immuunvastusesse. Selle taseme mõõtmine vere- või koeproovis aitab hinnata organismi põletikulist reaktsiooni, autoimmuunhaiguste teket või kasvajate arengut.
- CCL2 (C-C motif chemokine ligand 2), tuntud ka kui monotsüütide kemoatraktantvalk-1 (MCP-1).
- Toimib signaalvalguna, mis juhib immuunsüsteemi rakke (eriti monotsüüte ja T-rakke) põletikupunkti.
- Osaleb krooniliste põletikuliste haiguste, autoimmuunhäirete ja vähkkasvajate patogeneesis.
- Sünteesitakse mitmesuguste rakkude poolt (nt makrofaagid, endotelirakud, silelihased).
- Uuringut kasutatakse põletikuliste protsesside, reumatoidartriidi, ateroskleroosi ja teatud vähivormide diagnostikas ning prognoosi hindamisel.
- Uuringuks võetakse tavaliselt vereproov (venoosne veri) puhtasse proovitorusse.
- Proovi saab võtta ka teistest kehavedelikest (nt sünoviaalvedelik, likvor) olenevalt kahtlustavast haigusest.
- Proovi analüüsitakse laboris immunokeemiliste meetoditega (nt ELISA), mis määravad CCL2/MCP-1 kontsentratsiooni.
- Enamasti ei ole vaja erilist ettevalmistust (nt nälgimist).
- Soovitatav on vältida intensiivset füüsilist koormust ja alkoholi tarbimist 24 tundi enne proovi võtmist, kuna need võivad mõjutada põletikunäitajaid.
- Ravimite kohta tuleb konsulteerida arstiga – mõned ravimid (nt kortikosteroidid) võivad tulemust moonutada.
- Reumatoidartriit
- Lupus (SLE)
- Inflammatoorsed soolehaigused (Crohni tõbi, ulceratiivne koliit)
- Psoriaatiline artriit
- Rasked bakteriaalsed või viirusinfektsioonid
- Sepsis
- Süsteemne põletikuline reaktsioon
- Aterosklerootilised plaqid
- Südameinfarkt
- Insult
- Mõned vähkkasvajad (eriti need, mis seostuvad põletikuga)
- Metastaasivõime suurendamine
- Rasvumine (adiposüüdid toodavad kemokiine)
- Maksa- või neerupuudulikkus
- Diabeet
- Mõned immunomoduleerivad ravimid või kemokiinide vastased ained
- Kortikosteroidide pikaajaline kasutamine
- Mõned immuunpuudulikkuse seisundid, kus kemokiinide süntees on häiritud
- Madal tase on harvemini kliiniliselt oluline, kuid võib viidata immuunsüsteemi supressioonile või ravimite toimele.
- Kroonilise põletiku või autoimmuunhaiguse (nt reuma, lupus) aktiivsuse hindamine ja ravitulemuse jälgimine.
- Ateroskleroosi ja südame-veresoonkonnahaiguste riski hindamine.
- Teatud vähkkasvajate (nt rinnavähk, prostatavähk) diagnoosimisel ja prognoosi määramisel.
- Uurimisel põhjusteta kõrget põletikunäitajat (nt CRP) või süsteemset põletikku.
- Uute põletikuvastaste ravimite kliinilistes uuringutes nende efektiivsuse mõõtmiseks.
- Immunoloog
- Reumatoloog
- Onkoloog
- Kardioloog
- Infektoloog
| Üldine | Täpsed normväärtused sõltuvad kasutatavast meetodist ja laborist. Näiteks plasmas võivad normaalsed väärtused jääda vahemikku 50–400 pg/mL. Tulemuste tõlgendamine peab alati toimuma arsti ja konkreetse labori viitetasemete kontekstis. |
|---|---|
| Meestele | Erinevused soolise põhjal ei ole selgelt välja kujunenud; peamised erinevused tulenevad patoloogilistest seisunditest. |
| Naistele | Soolistel erinevustel pole suurt tähtsust; väärtused võivad kõikuda sõltuvalt füsioloogilisest seisundist (nt rasedus). |
Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?
Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.
CCL2 MCP-1 uuring tõuseb
6Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!