Rahhiit
Kirjeldus
Rahhiit on laste luumetabolismi häire, mida põhjustab D-vitamiini, kaltsiumi või fosfaadi puudulikkus organismis. See võib põhjustada pehmendunud ja deformeerunud luid ning takistada lapse normaalset kasvu ja arengut. Ýigeaegne diagnoos ja ravi on olulised püsivate luukahjustuste vältimiseks.
Rahhiit (ladina keeles rachitis) on peamiselt imikute ja väikelaste haigus, mille puhul kehas puudub piisavalt D-vitamiini, kaltsiumi või fosfaate luude normaalseks mineraliseerumiseks. D-vitamiini roll on aidata kehal imenduda kaltsiumi ja fosfaate soolestikust. Selle puudumisel muutuvad kasvavad luud pehmeks, nõrgaks ja painduvaks, mis põhjustab iseloomulikke deformatsioone, näiteks painduvaid jalgu või laienenud rinnakorvi. Haigus mõjutab enim põlvlubisid, randmeid ja roieteotsi.
- Erutus, pisaralisus ja unehäired
- Lihaste nõrkus (hüpotoonia)
- Kõhuprobleemid
- Hilinenud istumine, roomamine või kõndimine
- Peaäärte higistamine
- Pehmenenud ja painduvad luud
- „Rahhiidilised helmikud“ – paksenenud randme- ja põlvlüli otsad
- „Kana rind“ (pectus carinatum) või „Sapirind“ (pectus excavatum)
- Painduvad või X-kujulised jalad (genu valgum või varum)
- Deformeerunud koljuluud (näiteks laienenud otsmik)
- Hambaemaili arenguhäired ja hiline hammastumine
Peamine põhjus on D-vitamiini puudus. See võib tekkida mitmel põhjusel:
- Päikesevalguse puudus: D-vitamiini süntees nahas vajab UV-B-kiirgust. Riskirühmad on lapsed, kes vähe väljas käivad, kasutavad alati kaitsekreeme või elavad põhjapoolsetes piirkondades.
- Ebaadekvaatne toitumine: Imikutele, kes saavad ainult rinnapiima (mis sisaldab vähe D-vitamiini) ilma lisanditeta, või lastele, kelle toidus puudub piisavalt D-vitamiini (nt kala, maks, munad) või kaltsiumi.
- Imendumishäired: Mõned seede- või maksahaigused (nt tsöliaakia, fibroosne küst) või operatsioonid võivad takistada rasvlahustuvate vitaminite (sh D-vitamiini) imendumist.
- Sünnistatud tegurid: Enneaegsed lapsed, kellel on väiksemad D-vitamiini varud.
- Geneetilised tegurid: Haruldased vormid, nagu D-sõltumatu või D-vastupidav rahhiit, mis on seotud pärilike ainevahetushäiretega.
Diagnoos põhineb anamneesil, füüsilisel uuringul ja spetsiifilistel testidel.
1. Füüsiline uuring: Arst hindab luude kuju, liigeseid, lihaste tonust ja kasvu. Otsitakse tüüpilisi märke nagu „rahhiidilised helmikud“ või kolju pehmendus (kraniotabees).
2. Veretestid: Määratakse seerumi 25-hüdroksüvitamiin D, kaltsiumi, fosfaadi ja paratüreo hormooni (PTH) tase. Rahhiidi korral on D-vitamiin tavaliselt alanenud, fosfaat madal ja PTH tase tihti tõusnud.
3. Röntgeniuuring: Luude, eriti randme või põlve röntgenipildil võib näha laienenud kasvupiirkondi, hägustunud piiri luukehas ja üldist madalat luutihedust.
4. Urinitestid: Võib olla vajalik ainevahetuse häirete välistamiseks.
Ravi eesmärk on kõrvaldada D-vitamiini, kaltsiumi või fosfaadi puudus ning parandada luustiku tervist.
- D-vitamiini ja mineraalide asendusravi: Peamine ravi on D-vitamiini (kolekaltsiferooli või ergokaltsiferooli) suukaudne manustamine terapeutilistes doosides. Raskel kaltsiumi või fosfaadi puudusel määratakse ka need preparaadid.
- Toitumissoovitused: Soovitatakse D-vitamiini ja kaltsiumiga rikastatud toite (nt piimatooted, rasvane kala).
- Päikesevalgus: Regulaarne, kuid mõõdukas ja kaitstud viibimine päikesevalguses soodustab D-vitamiini tootmist.
- Ortopeediline ravi: Väga raskel juhul, kui luude deformatsioonid on raskeks takistuseks, võib olla vajalik tugi- või korrigeeriv seade või isegi operatsioon.
- Põhihaiguse ravi: Kui rahhiit on teise haiguse (nt seedehäire) tulemus, tuleb ravida ka seda põhjust.
Konsulteerige lapsearstiga kohe, kui märkate järgmisi märke oma lapsel:
- Kahtlused luude kuju või kasvu kohta: Nähtavad luude kõverused (jalad, selgroog), suured või deformeerunud liigesed, ebanormaalselt suur otsaesine.
- Hilinenud motoorne areng: Laps ei istu, rooma ega käi teiste samaealistega võrreldes hilinenult.
- Püsiv lihasenõrkus või ergutus: Laps on liiga rahulik, lihased on lõdvsad või vastupidi – pidevalt rahutu ja nutmine.
- Muud ähvardavad märgid: Hammustumine või luumurd vähese traumaga.
Eriti oluline on olla tähelepanelik, kui laps kuulub riskirühma (nt enneaegne sünd, päikesepaistelise piirkonna puudumine, piimatooteid sisaldava toidu mittesöömine).