Ristluuvalu
Kirjeldus
Ristluuvalu on valu alumises seljaosas, ristluu piirkonnas. See võib olla terav ja äge või krooniline ja igavene, piirates liikumist ja igapäevast tegevust.
Ristluuvalu on valu või ebamugavustunne alumise selja piirkonnas, mis koosneb viiest lülist (L1-L5). See on keha kandev keskus, mis kannab suurt koormust ja võimaldab keha pöörlemist ning painutamist. Valu võib tekkida nii pehmetest kudedest (lihased, sidemed) kui ka luustikust või närvidest. See võib olla lokaalne (piirdub ühe kohaga) või kiirguda puusadesse, kannadesse või jalgadesse, mis võib viidata närvijuri või põletikule.
- Liigpinge või krambid: põhjustatud kehvasest asendist, tugevast füüsilise koormusest, ülepingutusest või stressist.
- Mehaanilised probleemid: näiteks lihaste tasakaalutus, halb jope, pikk istumine või ülekaalulisus.
- Väike trauma või pinge: näiteks järsk liigutus, tõstmise ajal vale tehnika või lihtne välivere.
- Selgroo degeneratiivsed muutused: osteoartriit, spondüloos või ketasdegenereerumine, mis on seotud vanusega.
- Ketashernia (ketta väljalangemine): ketta siseosa surub seljaaju närvile, põhjustades valu, mis kiirgub jalga (ishias).
- Spinaalstenoos: selgrookanali ahenemine, mis surub seljaaju või närvijuuri.
- Põletikulised haigused: näiteks anküloserveeriv spondüliit.
- Osteoporoos: luude nõrgenemine, mis võib põhjustada selgroomurdusid.
- Harva võib tegemist olla infektsiooni või kasvajaga selja piirkonnas.
Enamik akuutseid ristluuvalusid paraneb mõne päevaga isehoidmisega. Olulised sammud: 1) Puhka, kuid välti pikka voodis lamamist (1-2 päeva). Liiga pikk puhkus nõrgestab lihaseid. 2) Rakenda külma või sooja: esimestel 48 tunnil rakenda külma (jää ümber mähitud rätikuga) 20 minutit korraga, et vähendada põletikku ja turse. Seejärel võib sooja kasutada (küttkott, soe vann) lihaste lõdvestamiseks. 3) Võta valuvaigisteid: paratsetamool või ibuprofeen (kui seedekulgla ja neerud on korras), järgides pakendi juhiseid. 4) Tegele kergete venitusharjutustega: niipea kui valu lubab, tegele õrnete selja- ja kõhuihaste harjutustega, et parandada liikuvust. 5) Paranda oma jopet ja ergonoomikat: istu sirge seljaga, kasuta seljatoetust, tõsta õigesti (jalgadelt, mitte seljast). Kui valu ei leevene 1-2 nädala jooksul või halveneb, pöördu arsti poole.
- Järsk ja tugev jõuduse kaotus jalgades või jalgade halvatus.
- Kuse- või roojapidamishäire (ei suuda kusega pidada või ei tunne kuseajamist).
- Sammu või püstiseismu võimatus valu tõttu.
- Valu, millega kaasneb kõrge palavik (üle 38,5°C), külmavärinad või seletamatu kaalulangus, mis võib viidata infektsioonile.
- Valu pärast tõsist trauma, näiteks autoõnnetus või kõrgest kukkumisest.
- Pidev, sügav valu öösiti või puhkeolekus, mis ei levene.
- Valu, mis kiirgub alla põlve, eriti kui see on kaasnevatud nõrkusega, tuimuse või kihelemissensatsiooniga jalgades.
- Valu, mis ei levene isehoidmise meetoditega 1-2 nädala jooksul või muutub aina halvemaks.
- Valu, mis ärkab teid öösel unest või on eriti tugev hommikuti.
- Krooniline valu, mis kestab üle 3 kuu.
- Kui teil on osteoporoosi või vähiaju, isegi kergem valu vajab hindamist.
- Valu, millega kaasneb jalgade nõrkus, mis muudab kõndimise raskeks.