Lihaste fascikulatsioonid
Kirjeldus
Lihaste fascikulatsioonid on väikesed, spontaansed ja nähtavad lihaskoketused, mis avalduvad lihaskiudude või lihaskimpude kiirete tõmblustena. Neid võib tunda kui kerget värisemist või näha liikumist nahal. Enamasti on need kahjutud, kuid võivad mõnel juhul viidata tõsisemale seisundile.
Lihaste fascikulatsioonid on väikesed, kiired ja tahtmatud lihaskokkutõmbed, mis tulenevad motoneuronite (lihust juhtivate närvirakkude) ärritumisest või spontaansest aktiivsusest. Need on tavaliselt nähtavad või tuntavad, kuid ei põhjusta liigese liikumist. Füsioloogiliselt on need seotud elektriimpulssidega lihaskiududes, mis põhjustab lühiajalisi kokkutõmbeid. Enamik fascikulatsioone on heabenevalad ja esinevad tervetel inimestel, kuid need võivad olla ka mõne neuroloogilise haiguse varajane märk.
- Stress, ärevus või emotsionaalne pinge
- Väsimus ja une puudus
- Kofeiini ületarbimine (kohv, tee, energiajook)
- Dehidratatsioon (vedelikupuudus)
- Elektroliitide tasakaalutus (eriti magneesiumi, kaaliumi või naatriumi puudus)
- Raske füüsiline koormus või lihaste ülepingutus
- Mõned ravimid (näiteks diureetikud, astmaravimid, antidepressandid)
- Nikotiini tarbimine
- Toitainete defitsiidid (B-vitamiinid, eriti B12)
- Külmakahjustus või liigne kuumus
- Motoneuronihaigused (näiteks amüotroofne lateraalskleroos - ALS)
- Perifeersete närvide kahjustused (neuropaatiad), sealhulgas diabeetiline neuropaatia
- Seljaaju kahjustused või degeneratiivsed haigused
- Lihasdüstroofia või muud lihaspatoloogiad
- Autoimmuunhaigused (näiteks müastenia gravis, multiple skleroos)
- Mõned metaboolsed häired (näiteks neeru- või maksapuudulikkus)
- Närvisüsteemi infektsioonid (näiteks Lyme'i tõbi, viiruslikud meningiidid)
- Vähi või kasvaja mõju närvisüsteemile
- Müotonilised sündroomid
Kui lihaste fascikulatsioonid on kerge ja ilma muude murettekitavate sümptomiteta, võid proovida järgmisi meetmeid: 1. Puhka piisavalt – taga korralik unehügieen ja vähemalt 7–8 tundi und ööpäevas. 2. Vähenda stressi – kasuta lõõgastumistehnikaid (meditatsioon, sügav hingamine, jooga). 3. Joo piisavalt vett – hoida keha hüdratatsioonitaset (1,5–2 liitrit päevas). 4. Tasakaalusta toitumist – söö toite, mis on rikkad magneesiumi (rohelised leheköögiviljad, pähklid, teraviljad), kaaliumi (banaanid, kartulid, avokaado) ja B-vitamiinide (liha, kala, munad) poolest. 5. Vähenda stimulantide tarbimist – piira kofeiini, nikotiini ja alkoholi. 6. Korralda kergeid lihasvenitusi või tegele mõõduka füüsilise aktiivsusega (nt kõndimine, ujumine). 7. Kui kahtlustad, et põhjuseks võivad olla ravimid, konsulteeri arstiga, kuid ärge ise ravimeid muutke. 8. Kasuta sooja või jahedaid kompressse, et lihaseid lõõgastada. 9. Võta magneesiumi või multivitamiini toidulisandeid, kui arst soovitab.
- Lihaste fascikulatsioonidega kaasneb pidev lihasenõrkus, atroofia (lihaste kahanemine) või jõu kaotus
- Koordinatsioonihäired, tasakaalukadu või kõnniprobleemid
- Kõne raskused, hääle muutus või neelamishäired
- Tundetuse muutused (numbus, kihelus, põletav tunne) nahal
- Fascikulatsioonid, mis muutuvad järjest sagedamaks või hõlmavad uusi kehaosi (eriti nägu, keelt või käsi)
- Sümptomid, mis halvenevad ajas ja ei vähene isehoidmisel
- Kõrge palavik või märkimisväärne kehatemperatuuri tõus
- Järsk seletamatu kaalulangus
- Pidev või tugev valu lihastes või liigestes
- Fascikulatsioonid, mis kestavad kauem kui mitu nädalat või on üha intensiivsemad
- Sümptomid, mis ilmnevad pärast uue ravimi alustamist või mürgistust
- Kui fascikulatsioone saadavad nägemis-, kuulmis- või mäluhäired