Polümiisiit
Kirjeldus
Polümiisiit on haruldane autoimmuunhaigus, mis põhjustab kroonilist lihaste põletikku ja nõrgenemist. See mõjutab peamiselt keha lähedasi lihaseid, nagu õla- ja puusalihaseid, muutes igapäevased liigutused aeglaselt üha raskemaks. Kuigi haigus on krooniline, on olemas tõhusaid ravimeetodeid sümptomite kontrollimiseks ja elukvaliteedi parandamiseks.
Polümiisiit on autoimmuunse reumaatilise haiguste grupi kuuluv haigus, mille puhul organismi immuunsüsteem ründab ekslikult enda lihaskoe rakuid. See põhjustab lihastes kroonilist põletikku (müosiiti), mis toob kaasa lihaserakkude (müotsüütide) kahjustumise ja lihaselihaskoe (müosiini) lagunemise. Põletik protsess muudab lihased nõrgaks ja valusaks, põhjustades sageli progresseeruvat sümmeetrilist lihasenõrgust, mis algab keha torsost (proksimaalsetest lihastest). Erinevalt mõnest muust lihasehaigusest ei põhjusta polümiisiit reeglina valu sama määral kui nõrkus. Haigus võib mõjutada ka südamelihast, kopsukile ja söögitoru lihaseid, mis võib viia raskusteni söömise, kõnelemise ja hingamisega.
- Progresseeruv ja sümmeetriline lihasenõrkus, mis algab keha keskosast
- Raskused kõrgelt asjade võtmisega, käte tõstmisega või soengu tegemisega
- Raskused trepist üles-alla minemisega, toolilt tõusmisega või kõndimisega
- Lihaste valulikkus või tundlikkus (esineb umbes poolel patsientidest)
- Lihaste väsimus pärast väheseidki liigutusi
- Raskused neelamisega (düsfaagia) või köha toidu sattumisel hingamisteede
- Hingamisraskused, kui haigus on mõjutanud kopsukile või rindkeralihaseid
- Kõhulahtisus või südamepuudulikkuse sümptomid (harva)
- Üldine väsimus (astenia), palavik ja kaalulangus
- Raynaud' fenomen (sõrmede valgendumine ja külmumine külma käes)
Polümiisiidi täpset põhjust ei tunta, kuid arvatakse, et selle tekkimiseks on vajalikud geneetilised eeldused koos keskkonnategurite (nagu viirusinfektsioonid) mõjuga, mis käivitavad autoimmuunse reaktsiooni. Haigus ei ole nakkav ega otseselt pärilik. Peamised riskitegurid on: naine soost (haigestumine on naistel umbes kaks korda sagedamini kui meestel), vanus (enamik juhtumest diagnoositakse 30–60-aastastel) ning teiste autoimmuunhaiguste (nt lupus, skleroderma) esinemine. Mõnel juhul võib haigus olla seotud pahaloomulise kasvajaga (paraneoplastiline sündroom), mistõttu on oluline teha vähi läbivaatus.
Polümiisiidi diagnoosimine võib olla keeruline, kuna sümptomid sarnanevad teiste lihasehaigustega. Diagnoos põhineb mitmel meetodil: 1) Kliiniline uuring: arsti lihasejõu ja -tooni hindamine. 2) Vereanalüüs: lihaskahjustust näitavate ensüümide (CPK, aldolaas) tõus ning autoantikehade (nt anti-Jo-1) otsimine. 3) Elektromüograafia (EMG): lihase elektriaktiivsuse mõõtmine, mis näitab iseloomulikke muutusi. 4) Magnetresonantstomograafia (MRI): võimaldab näha lihaste põletikku ja paistetust. 5) Lihasebiopsia: kuldstandard diagnoosimiseks. Väike lihaseproovi võtmine mikroskoopiliseks uurimiseks kinnitab lihaste põletiku ja kahjustuse.
Polümiisiidi ravi eesmärk on põletiku summutamine, sümptomite kontrollimine ja lihasejõu taastamine. Ravistrateegia koosneb mitmest komponendist: 1) Ravimid: Esmaseks raviks on kortikosteroidid (nt prednisolon), mida võetakse suurel doosil ja aeglaselt vähendatakse. Kui steroidid ei ole piisavalt tõhusad või põhjustavad kõrvaltoimeid, lisatakse immuunmodulaatorid (nt metotreksaat, atsatiopriin, mikofenolaat). Raskeid juhtumeid ravitakse intravenoosse immuunglobuliini (IVIG) või bioloogiliste preparaatidega. 2) Elustiili muutused: Regulaarne füüsioteraapia on oluline lihasejõu ja -paindlikkuse säilitamiseks. Tööterapeut aitab kohaneda igapäevaste toimingutega. 3) Teised meetodid: Puhkus ja tasakaalustatud toitumine on olulised. Kui haigus on seotud vähi, on vajalik selle ravi.
Konsulteerige kiiresti arstiga, kui märkate järgmisi hoiatussignaale: pidevat ja progresseeruvat lihasenõrgust, eriti keha torsol (raskused kätetõstmisel, trepist ronimisel või toolilt tõusmisel). ERGISI POOLE PÖÖRDUGE, kui tekivad järsud hingamisraskused, raskused neelamisega (võimalik toidumasside sattumine kopsudesse) või rasked rinnusvalud/südamepuudulikkuse sümptomid. Samuti tasub arsti juurde minna, kui lihasenõrgusega kaasneb seletamatu kaalulangus, palavik või öine higistamine – need võivad viidata aluseks olevale teisele haigusele. Varane diagnoos ja ravi alustamine on polümiisiidi puhul väga olulised pikemaajaliste terviklikumatest tagajärgede vältimiseks.