Lihasekramp
Kirjeldus
Lihasekramp on järsk, tavaliselt valulik lihaste kokkutõmme, mis võib põhjustada lihase kõvenemist ja valu.
Lihasekramp ehk kramp on lihaskiudude tahtumatud ja äkilised kokkutõmbed. Need on üsna tavaline nähtus, mis tuleneb närvisüsteemi liigselt aktiivsest signaalist lihastele, sundides neid pingule minema. See võib juhtuda kas üksiku lihase piirkonnas või mõjutada suuremat rühma. Krambid on enamasti lühiajalised, kuid võivad olla väga valulikud, jättes mõnikord ka tundeid lihasevalus pärast lõõgastumist.
- Dehüdratsioon (vedelikupuudus) või elektrolüütide, eriti naatriumi, kaaliumi, magneesiumi või kaltsiumi tasakaalutus.
- Liigne füüsiline koormus või lihaste väsimus, näiteks raske treeningu järel.
- Püsiv ebamugav asend või lihaste ülepingutus (nt kaela- või seljakrambid arvutitööl).
- Stress ja ärevus, mis suurendavad lihaste pingeid.
- Rasedus, mil muutuvad hormonaalsed tasemed ja suurenev koormus.
- Verevarustuse häired (näiteks arteriaalne obstruktsioon).
- Närvisüsteemi häired (nt seljaaju või närvide kahjustused, parkinsonitõbi, multiple skleroos).
- Mõned metaboolsed või endokriinsed häired (näiteks kilpnäärme talitlushäired).
- Kroonilised neeru- või maksahäired.
- Mõnede ravimite (nt diureetikumid, statiinid) kõrvaltoimed.
Kui teil tekib lihasekramp, võite proovida järgmist: 1) Lõdvestage ja venitage aeglaselt krambitud lihast. Näiteks jala krambi korral sirutage jalg ja tõmmake varvas enda poole. 2) Massiirige krambi piirkonda, et aidata lihast lõdvestuda. 3) Kasutage sooja kompressi (nt soe vann võküte) lihaste lõdvestamiseks. Krambi järel võib külm kompress (jää) aidata põletikku vähendada. 4) Pidage tasakaalustatud toitumist ja jooge piisavalt vett, eriti kui tegelete füüsilise tegevusega võa kuumas ilmastikus. 5) Tegelege regulaarselt kerge venitusega, eriti enne ja pärast treeningut ning enne magamaminekut, et vältida öiseid krampe. Võite kaaluda magneesiumi või multivitamiinide tarvitamist, kuid konsulteerige enne arstiga.
- Krambid kaasnevad teadvusekaotusega, ägeda peavalu või nägemishäiretega.
- Krambid on väga tugevad, pikaajalised ja ei lõdvestu tavapäraste meetoditega.
- Krambid kaasnevad raskuste hingamisega või rindkere valutundega.
- Krambid on seotud mürgistuse (nt keemiliste ainete või mürgiste taimede) sissehingamisega või söömisega.
- Sagedased ja korduvad krambid, mis segavad igapäevaelu või und.
- Krambid, mis kaasnevad lihaste nõrkusega, tuimuse või suste vähenemisega.
- Krambid, mis algavad pärast uue ravimi võtmist.
- Krambid, millel pole ilmset põhjust (nagu füüsiline koormus) ja mis ei parane isehooldusmeetmetega mõne päevaga.