Kõhu- ehk abdominaalsed lihaskrambid
Kirjeldus
Kõhu lihaskrambid on järsud, sageli valulikud kõhu piirkonna lihaste kokkutõmbed, mida võib tunda nõelustamisena, torkamisena või survena.
Kõhu lihaskrambid on lootusea lihaste või silelihaste (nt seedetrakti seintes) tahtmatud ja järsud kokkutõmbed. Need tekivad siis, kui lihasrakud saavad signaali tõmbuda, kuid ei suuda lõdvestuda. Krambid võivad olla lühiajalised ja leevenduvad iseenesest või olla püsivad ja väga valusad. Füsioloogiliselt on see kaitse- või hoiatav reaktsioon, mis näitab, et organismis on mingi tasakaalutus, näiteks seedehäire, põletik, elektrolüüdide puudus või liigne pingutus.
- Kõhukinnisus või gaasid (meteorism) seedetraktis
- Kerged toidumürgistused või mao-soole gripp (gastroenteriit)
- Menstruatsioonieelsed valud või menstruatsioonivalud (düsmenorröa)
- Stress ja ärevus (pingestunud lihased)
- Liigne füüsiline koormus kõhulihastele
- Mõned toidud (teravad, rasvased, laktoosisisaldus laktoositalumatuse korral)
- Kõne-, põie- või neerukivide liikumine (neerukoliik)
- Äge kõhupõletik (nt pankreatiit, kolit)
- Soole läbimatuse algus (ileus)
- Kõhunääre- või emaka haigused
- Elektrolüüdide tasakaalutus (nt kaaliumi, magneesiumi või kaltsiumi puudus)
- Kroonilised seedehäired (nt irritatiivse soole sündroom, Crohn'i tõbi)
Kui krambid on kerged ja puuduvad punased lipud, võid proovida järgmist: Puhka ja lõdvestu. Aseta soe (mitte kuuma) kõhukompress või küttekott krambi piirkonnale. Joo palju selget vedelikku (vesi, vaikne tee). Võta kergeid jalutuskäike, et soodustada seedimist ja gaaside liikumist. Võib proovida kergeid kõhuliigutusi või venitusi. Välti rasvaseid, teravaid või gaasitekitatavaid toite. Vabalt müügil olevad valuvaigistid (nt ibuprofeen) võivad aidata põletikul ja valul, kuid ära tarvita neid, kui kahtlustad ägedat seedeelundkonna haigust (nt põletikku). Kui krambid on seotud kõhukinnisusega, võivad abistada kiudainerikad toidud ja piisav joogivesi.
- Väga tugev, sööstude kaudu suurenev valu („dõkkvalu“), mis ei leevene
- Kõhuvalu, millega kaasneb kõrge palavik (üle 38,5°C)
- Pidev iiveldus ja oksendamine, eriti kui oksendised on rohelised või sisaldavad verd
- Võimetus söögi söömisel või vedeliku joomisel
- Oluline kõhupuhitus või võimatus gaase ja väljaheidete väljutamisel
- Kõhu valulikkus puudutamisel ja kõhu lihaste pingulolek
- Äkiline, lõikav valu, mis levib selga või õlgadesse (võib viidata südameinfarkti või aordi lõhenemisele)
- Kõhuvalu koos teadvuse hägustumise, ägeda nõrkusega või laiaverelise šokiga (näiteks külm higi, kiire süda, vähene kuseprobleem)
- Kõhuvalu pärast hiljutist trauma (nt kukkumine, kokkupõrge)
- Verega segunenud väljaheited (vomitus cruentus või verega isend)