Lihasekramp
Kirjeldus
Lihasekramp on äkiline, tahtmatu lihaste pinge või kokkutõmme, mis võib olla väga valus ja piirata liigutusi. See võib esineda üksikute lihaste rühmades, näiteks sääres, reies või kõhus, ja kesta mõne sekundi kuni mitu minutit. Kuigi enamik lihasekrampe on ohutud ja lahenevad iseenesest, võivad need mõnikord olla märk tõsisemast terviseprobleemist.
Lihasekramp on lihaskoe tahtmatu ja järsk kokkutõmme, mis võib tekkida erinevatel põhjustel. Füsioloogiliselt on see seotud lihaste ülepingutusega, elektroliidide (nagu naatrium, kaalium, magneesium) tasakaalu häiretega või närvisüsteemi signaalidega, mis kontrollivad lihaste kokkutõmmet. Lihaste normaalseks tööks on vajalik tasakaal elektroliitide vahel, et säilitada rakkude membraanipotentsiaal ja signaaliedastus. Kui see tasakaal häirub, võivad lihaste närvilõpmed saata liiga palju signaale, põhjustades kokkutõmmet. Kramp võib ilmneda nii jäsemetes (nt. säärelihased) kui ka kõhus või seljas. See võib olla hetkeline või korduv. Korduvad krambid võivad viidata alusevale terviseprobleemile, nagu näiteks veresoonte haigused või endokriinsed häired. Lisaks võivad mõned ravimid põhjustada lihasekrampe kõrvalmõjuna.
- Füüsiline ülepingutus, eriti uute harjutuste või ebatavaliste liigutuste korral
- Dehidratatsioon (vedelikupuudus), mis vähendab vere mahtu ja häirib elektroliitide tasakaalu
- Elektroliidide tasakaalu häired, mis võivad tekkida higistamise, oksendamise või suurenenud uriinierituse tõttu (nt. magneesiumi või kaaliumi puudus)
- Pikaajaline istumine või magamine ebasobivas asendis, mis põhjustab lihaste jäigust
- Neuroloogilised häired (nt. Parkinsoni tõbi, multiple skleroos, seljaaju kahjustused)
- Metaboolsed häired (nt. neerupuudulikkus, maksahäired või dialiis)
- Kroonilised lihashäired (nt. lihasdüstroofia või müastenia gravis)
- Mõned ravimite kõrvalmõjud (nt. diureetikud, statiinid võa antidepressandid)
Kui lihasekramp tekitab ebamugavust, võid proovida järgmisi meetmeid: 1. Lõdvesta lihast ja vältige pingutamist. Lase lihasel puhata mõne minuti jooksul. 2. Tee õrnet venitusharjutust, kuid mitte äkiliselt. Näiteks säärekrambi korral tõmba varbaid enda poole, et venitada säärelihast. 3. Rakenda sooja kompressi, et lihaseid lõdvestada, või külma kompressi, et vähendada põletikku ja valu. Soojus aitab vereringet parandada, külm vähendab turse. 4. Jooge piisavalt vett, eriti kui tegu on dehidratatsiooniga. Soovitatav on juua vähemalt 8-10 klaasi vett päevas. 5. Tarbige toite, mis on rikkad elektroliitidega, näiteks banaanid (kaalium), pähklid (magneesium) või soolalahused. 6. Massaažige kannatavat piirkonda kergete liigutustega, et parandada vereringet ja aidata lihasel lõdvestuda. Kui krambid on sageli korduvad, konsulteerige arstiga võimalike põhjuste kohta. Arst võib soovitada magneesiumi toidulisandeid või muid ravimeid. Samuti on oluline hoida regulaarset füüsilist aktiivsust, et lihased jääksid tugevaks ja paindlikuks.
- Krambid, mis on väga valusad ja ei leevendu tavapäraste meetmetega
- Krambid, mis on kaasnenud kõrge palaviku, peavalu või jäikuse kaelas (võib viidata meningiidile või muule nakkusele)
- Lihase nõrkus või halvatus peale krampi, mis võib olla insuldi märk
- Raskused hingamise või rinnusvalu korral, mis võivad viidata südame probleemidele, nagu südamepuudulikkus või kardioloogiline seisund
- Krambid, mis põhjustavad tajutavat lihaste turse või punetust, mis võib olla müosiit või veresoonte probleem
- Krambid, mis ilmnevad ilma füüsilise pingutuseta või öösel unes, mis võivad olla märk neuroloogilisest häirest
- Lihasekrampide sageduse või tugevuse järsk suurenemine
- Krambid, mis levivad teistesse kehaosadesse, mis võib viidata süsteemsele haigusele
- Nahalöövede, punetuse või paistetuse esinemine koos krambiga, mis võib näidata põletikulist protsessi
- Krambid, mis on seotud urineerimise või seedimise muutustega, mis võivad olla märgiks seljaaju probleemidest