Lihase koketus
Kirjeldus
Lihase koketus on äkiline, tavaliselt valuline lihaskoe kokkutõmme, mis tekib enamasti jäsemetes, eriti säärmes või reies.
Lihase koketus ehk kramp on tahtmatu ja tihti valuline lihase või lihasekimbu pinge. See tekib siis, kui lihas äkitselt ja jõuliselt kokku tõmbub ning ei lõdvestu kohe. Füüsioloogiliselt on see seotud närvisüsteemi üleaktivsusega, mis põhjustab liigset lihaste kokkutõmmet. Põhjuseks võib olla elektroliitide (nagu magneesium, kaalium, kaltsium) tasakaalutus, kuumuse mõju, verevarustuse halvenemine või liigne füüsiline koormus. Keha reageerib niimoodi ootamatule ärritusele või stressile lihastes.
- Füüsiline ülekoormus või väsimus (näiteks intensiivne treening)
- Dehidratsioon või elektroliitide puudus (eriti kaaliumi, magneesiumi, kaltsiumi)
- Pikem istumine või seismine ebaloomulikus asendis
- Kuumus või higistamine, mis põhjustab elektroliitide kaotust
- Stress või pinge
- Rasedus (muutused vereringes ja elektroliitide tasemes)
- Kroonilised meditsiinilised seisundid (näiteks diabeet, kilpnäärme haigused)
- Neuroloogilised häired (näiteks parkinsoni tõbi, neuropaatiad)
- Verevarustuse häired või arteriaalne kitsendus
- Maks- või neerupuudulikkus (elektroliitide tasakaalu häire)
- Mõned ravimite kõrvaltoimed (näiteks diureetikud, statiinid)
- Alusharuldased lihas- või ainevahetushaigused
Enamik lihase krampe on ohutud ja neist saab ise toime tulla. Olulised sammud:
1. Venitamine: õrnalt venitage kokkutõmbenud lihast. Näiteks kui on säärekramp, tõmmake varbaid enda poole või seiske jalgele, kuni kramp lahtub.
2. Massaaž: keskmise jõuga massaažige lihast, et parandada verevarustust ja aidata lõdvestuda.
3. Soe või külm kompress: soe kompress või dušš võib lihast lõdvestada; külm kompress aitab põletikku ja valu vähendada.
4. Hüdratatsioon: jooge piisavalt vett, eriti enne ja pärast füüsilist tegevust.
5. Elektroliidid: tarbige elektroliidirikast toitu (nagu banaanid, pähklid, rohelised leheköögiviljad) või kasutage elektroliidijooke, kui tegutsete kuumas keskkonnas või higistate palju.
6. Puhkus: võtke lihasele puhkust, vältige seda koormamast mõneks päevaks.
7. Valuvaigistid: paratsetamooli või ibuprofeeni võib võtta lühiajaliseks valuläbimurdeks, kuid see ei ravi põhjust.
- Krambid, mis ei lõpe isegi pärast venitamist ja mis on väga valusad
- Krambid, mis esinevad koos peaeae, segasuse, iivelduse või teadvusekaotusega
- Kõhuõõne tugevad krambid, mis võivad viidata sisemistele probleemidele (näiteks pimesoole põletik)
- Nägemishäired, kõne raskused või lihase nõrkus ühel kehapool – võib olla insuldi märk
- Kõrge palavik (>39°C) koos lihaste krampidega (kahtlus soojalöögi või infektsiooni suhtes)
- Sagedased ja korduvad krambid, mis segavad igapäevaelu või und
- Krambid, mis ei seostu füüsilise koormuse või dehidratsiooniga
- Naha punetus, paistetus või soojus krambi kohal (võimalik põletik või tromboos)
- Lihase nõrkus või jõuetus, mis püsib pärast krampi lahtitõmbumist
- Kahtlus, et krambid on ravimite kõrvaltoime