Üldine lihasvalu
Kirjeldus
Üldine lihasvalu ehk müskevalud on laialdane ebamugavuse või valu tunne, mis esineb mitmes kehaosas korraga. See võib olla nõrk, throbbing või terav, ning sageli kaasneb väsimuse, jäikuse või tundlikkusega liigutamisel.
Üldine lihasvalu on keha reaktsioon füüsilisele või psühholoogilisele pingele, infektsioonile, põletikule või haigusele. Lihaskudedesse kogunevad ainevahetuse jäägid (nt. piimhape) või tekivad mikroskoopilised pisarad, mis ärritavad närvikiude, põhjustades valutunnet. See võib olla ka immuunsüsteemi reaktsioon, näiteks viiruse korral, kui keha toodab põletikke vahendavaid aineid (tsütokiine), mis muudavad lihased tundlikumaks. Valu on signaal, et keha vajab puhkust või on võitluses haigusega.
- Füüsiline pinge või ületreening: intensiivne või uus füüsiline tegevus, mis põhjustab lihaste mikropisarusi.
- Viirusinfektsioonid (nt. gripp, külmetushaigus, COVID-19): keha immuunreaktsioon viiruse vastu põhjustab laialdast valu ja väsimust.
- Stress ja ärevus: pikaajaline psühholoogiline pinge põhjustab lihaste pingestumist ja kroonilist valu.
- Dehüdratatsioon või elektrolüdide tasakaalutus: vedeliku puudus või mineraalide (nt. kaalium, magneesium) vaegus segab lihaste normaalset funktsioneerimist.
- Unepuudus: ebapiisav puhkus takistab lihaste taastumist ja suurendab valutundlikkust.
- Mõned ravimid (nt. statiinid kolesterooli alandamiseks): võivad põhjustada lihasevalusid kui kõrvaltoime.
- Fibromüalgeemia: krooniline seisund, mida iseloomustab laialdane lihas- ja luuvalu, väsimus ja tundlikud punktid kehal.
- Autoimmuunhaigused (nt. lupus, reumatoidartriit): immuunsüsteem ründab oma kudesid, põhjustades põletikku ja valu liigestes ja lihastes.
- Krooniline väsimuse sündroom: raskesti seletatav pidev väsimus, mida sageli saatvad lihasvalud.
- Hüpotüreoos (kilpnäärme alatalitlus): aeglane ainevahetus põhjustab väsimust, lihasejõuetust ja valusid.
- Lihas- ja sidekoehäired (nt. polümüosiit): haruldased põletikulised haigused, mis kahjustavad lihaseid.
- Elektrolüütide häired (nt. raskekujuline kaaliumi või kaltsiumi puudus): võivad põhjustada lihaste krampe, nõrkust ja valusid.
Kui valu ei ole äge ega kaasne hädaolukorra märkidega, võid proovida järgmist:
1. Puhka: Võta lihastele puhkust, eriti kui põhjus on füüsiline pinge. Väldi intensiivset koormust.
2. Ravi valu vaigistamiseks: võta retseptivabu valuvaigisteid nagu ibuprofeen või paratsetamool (järgides tootja soovitusi). Need aitavad vähendada põletikku ja valusid.
3. Soojus- või külmravi: Kasuta sooja vannituba, küttekotti või küünlapudelit lihaste lõdvestamiseks. Ägeda põletiku korral võib külm kompress (jäpakott) aidata valu vaigistada.
4. Vedelik ja toitumine: Jo piisavalt vett. Söö tasakaalustatult toitu, mis sisaldab magneesiumi (pähklid, rohelised lehtköögiviljad) ja kaaliumi (banaanid, kartulid).
5. Õrged venitusharjutused: Tasased venitused võivad aidata lihaseid lõdvestada, kuid väldi liigset pingutamist.
6. Stressi vähendamine: Proovi lõdvestumistehnikaid nagu sügav hingamine, meditatsioon või kerge jalutuskäik.
7. Korralik uni: Püüa kindlaks teha 7-9 tundi kvaliteetset und öö kohta.
- Kõrge palavik (üle 39°C), mis ei lange pärast ravimit või millega kaasneb kange kael.
- Äkiline ja tugev lihaste nõrkus või halvatus, eriti näo, käe või jala piirkonnas (võib viidata insuldi või muule neuroloogilisele häirele).
- Raskused hingamisel või rinnusvalu (võivad olla südameprobleemi märgid).
- Lihastevalu, mis algas pärast uue ravimi (eriti statiinide) võtmise alustamist ja on tugev.
- Valu, mis on piirkondlikult väga tugev, paistetuse, punetuse või kuumenemisega ühes kehaosas (võib olla sügava infektsiooni, nt fasciiidi märk).
- Pikaajaline (üle 7-10 päeva) ja halvenev lihasvalu, mis ei parane iseravimiga, eriti kui kaasneb ootamatu kaalulangus või öine higistamine.
- Valu, mis takistab tavalist igapäevast tegevust (nt voodist tõusmist, kõndimist) ja on seotud urineerimisraskustega või tumeda uriiniga (võib viidata lihaste lagunemisele – rabdomüolüüs).