Tau valk likvoris

Kvantitatiivne · pg/mL

Normaalsed väärtused

Tau valk likvoris normaalväärtused

Üldine

Tüüpilised viitereadused on laborite vahel erinevad, kuid üldiselt peetakse normaalseks tasemeks alla 300 pg/mL. Konkreetsed väärtused sõltuvad kasutatavast analüüsimeetodist ja patsiendi vanusest.

Mehed

Meestel normaalsed väärtused jäävad tavaliselt alla 300 pg/mL.

Naised

Naistel võivad väärtused olla veidi kõrgemad, kuid üldjuhul samuti alla 300 pg/mL.

Näitaja kohta

Tau valgu taseme mõõtmine peaselvestikus (likvoris) on oluline biomarker neurodegeneratiivsete haiguste, eriti Alzheimeri tõve diagnostikas. See uuring võimaldab hinnata ajurakkude kahjustust ja neurodegeneratsiooni aktiivsust. Tau valk on normaalselt seotud neuronite stabiliseerimisega, kuid selle kõrge kontsentratsioon likvoris viitab patoloogilistele protsessidele.

Mis on Tau valk likvoris?

Funktsioon

Tau on valk, mis seondub mikrotuubulitega ja stabiliseerib neuronite tsütoskeletti.
Normaalsetes tingimustes tagab see aksonite struktuuri ja toitainete transpordi.

Päritolu ja tähtsus

Tau valk vabaneb likvorisse neuronite kahjustuse või surma korral.
Kõrgenenud tase on seotud neurodegeneratiivsete haigustega, kus tekivad neurofibriillaarseid sõlme.

Ettevalmistus ja protseduur

Protseduur

Likvori proovi võtmine toimub lumbaalpunktsiooni (selgroo kanali punktsiooni) teel.
Patsient asetatakse külili või istuvasse asendisse, selja alaosale tehakse puudutus- ja desinfektsioon.
Lokaalanesteesia järell viiakse sisse õhuke nõel selgrookanali, et koguda 10-20 mL seljaajuvedelikku.
Proov saadetakse analüüsiks spetsialiseeritud laborisse, kus Tau valgu kontsentratsiooni määratakse immunoensüümilise meetodiga (nt ELISA).

Ettevalmistus

Enne protseduuri on vajalik arsti konsultatsioon ja meditsiinilise anamneesi ülevaatus.
Punktsioonile minekuks ei ole vaja erilist dieeti, kuid soovitatav on olla näljas 2-4 tundi enne protseduuri.
Pärast punktsiooni tuleb vältida füüsilist koormust 24-48 tundi ning juua piisavalt vedelikku.

Kõrge Tau valk likvorise tase (põhjused)

Neurodegeneratiivsed haigused

Alzheimeri tõbi (eriti seotud kõrgema fosforüleeritud Tau tasemega).
Frontotemporaalse dementsuse vormid.
Lewy kehakesedega dementsus.
Krooniline traumaatiline entsefalopaatia.

Muud neuroloogilised seisundid

Ajutrauma või peatrauma.
Isheemiline insult (ajuinfarkt).
Meningiit või entsefaliit.
Hüdrotsefaalia (liigne likvor rõhu tõttu).

Madal Tau valk likvorise tase

Võimalikud tähendused

Madal tase on tavaliselt füsioloogiline norm ja ei ole seotud haigusliku seisundiga.
Väga madalad väärtused võivad olla seotud mõne harva esineva metabolilise häirega, kuid selle kliniline tähtsus on väike.

Millal tehakse Tau valk likvorise uuring?

Peamised indikatsioonid

Kognitiivsete funktsioonide languse (mälu, tähelepanu) hindamine.
Varajase Alzheimeri tõve või teiste neurodegeneratiivsete haiguste diferentsiaaldiagnostika.
Dementsuse sümptomite põhjuse selgitamine.
Kliiniliste uuringute osana neurodegeneratiivsete haiguste ravimiefektiivsuse jälgimisel.

Soovitavad spetsialistid