Päevatoimetuste hindamine (ADL hindamine)

Kirjeldav

Näitaja kohta

Päevatoimetuste (ADL) hindamine on meetod, millega hinnatakse inimese võimet iseseisvalt teha igapäevaseid põhitegevusi nagu söömine, riietumine ja liikumine. See annab olulist teavet funktsionaalse sõltuvuse astme kohta ning aitab planeerida vajalikku abi, hooldust või taastusravi.

Mis on päevatoimetuste hindamine?

Eesmärk

Hinnata iseseisvust põhilistes igapäevastes tegevustes (isiklik hügieen, toitumine, liikumine, tualetis käimine)
Määrata funktsionaalse sõltuvuse aste ja vajadus abiteenuste järele

Rakendus

Kasutatakse peamiselt geriatrias, taastusravis ja krooniliste haiguste korral
Tulemuste põhjal tehakad otsused hoolduse, koduse abi või rehabilitatsiooni kohta

Kuidas toimub hindamine?

Protseduur

Hindaja (medõde, terapeut, arst) küsib patsiendilt või tema lähedaselt küsimusi igapäevaste tegevuste sooritamise kohta
Vahel tehakse vaatlus, kus patsient näitab konkreetseid tegevusi (nt riietumist)
Kasutatakse standardiseeritud küsimustikke (nt Bartheli indeks, IADL skaala), mis annavad punktiskoori

Ettevalmistus

Eeltingimused: patsient peaks olema ärkvel ja hindamiseks nõus
Ei ole vaja erilist füüsilist ettevalmistust, kuid oluline on ausus vastamisel

Päevatoimetuste hindamise tulemuste tõlgendamine

Kõrge skoor (hea iseseisvus)

Näitab, et inimene suudab iseseisvalt hakkama saada enamike põhitegevustega
Osutab minimaalsele või puuduvale abivajadusele igapäevaelus
Tavaline tervetel eakatel või noortel täisfunktsionaalsetel inimestel

Madal skoor (funktsionaalne puue)

Näitab olulist raskust või võimatust teha igapäevaseid tegevusi ilma abita
Võib olla põhjustatud vananemisest, neuroloogilistest haigustest (insult, Parkinsoni tõbi, dementsus), liigeste probleemidest või tõsistest kroonilistest haigustest
Nõuab korraldatud abi (koduabi, hooldaja, liikumisvahendid) või taastusravi

Indikatsioonid: millal tehakse päevatoimetuste hindamist?

Meditsiinilised olukorrad

Pärast tõsiseid haigusi või traumasid (nt insult, luumurd, suur operatsioon)
Kui kahtlustatakse kognitiivset langust või dementsust
Vanimusega seotud funktsionaalse võimekuse languse hindamisel
Krooniliste haiguste (nt südamepuudulikkus, raske artriit) progresseerumise jälgimisel

Spetsialistid

Geriatr (geriaater) – vanurite tervise ja funktsionaalse seisundi hindamisel
Neuroloog – neuroloogiliste häirete (nt dementsus, Parkinsoni tõbi) mõju hindamisel
Füsioterapeut või okupatsiooniterapeut – taastusravi kavandamisel ja edenemise hindamisel