Päevatoimetuste hindamine (ADL hindamine)

Päevatoimetuste (ADL) hindamine on meetod, millega hinnatakse inimese võimet iseseisvalt teha igapäevaseid põhitegevusi nagu söömine, riietumine ja liikumine. See annab olulist teavet funktsionaalse sõltuvuse astme kohta ning aitab planeerida vajalikku abi, hooldust või taastusravi.

Eesmärk
  • Hinnata iseseisvust põhilistes igapäevastes tegevustes (isiklik hügieen, toitumine, liikumine, tualetis käimine)
  • Määrata funktsionaalse sõltuvuse aste ja vajadus abiteenuste järele
Rakendus
  • Kasutatakse peamiselt geriatrias, taastusravis ja krooniliste haiguste korral
  • Tulemuste põhjal tehakad otsused hoolduse, koduse abi või rehabilitatsiooni kohta
Protseduur
  • Hindaja (medõde, terapeut, arst) küsib patsiendilt või tema lähedaselt küsimusi igapäevaste tegevuste sooritamise kohta
  • Vahel tehakse vaatlus, kus patsient näitab konkreetseid tegevusi (nt riietumist)
  • Kasutatakse standardiseeritud küsimustikke (nt Bartheli indeks, IADL skaala), mis annavad punktiskoori
Ettevalmistus
  • Eeltingimused: patsient peaks olema ärkvel ja hindamiseks nõus
  • Ei ole vaja erilist füüsilist ettevalmistust, kuid oluline on ausus vastamisel
Kõrge skoor (hea iseseisvus)
  • Näitab, et inimene suudab iseseisvalt hakkama saada enamike põhitegevustega
  • Osutab minimaalsele või puuduvale abivajadusele igapäevaelus
  • Tavaline tervetel eakatel või noortel täisfunktsionaalsetel inimestel
Madal skoor (funktsionaalne puue)
  • Näitab olulist raskust või võimatust teha igapäevaseid tegevusi ilma abita
  • Võib olla põhjustatud vananemisest, neuroloogilistest haigustest (insult, Parkinsoni tõbi, dementsus), liigeste probleemidest või tõsistest kroonilistest haigustest
  • Nõuab korraldatud abi (koduabi, hooldaja, liikumisvahendid) või taastusravi
Meditsiinilised olukorrad
  • Pärast tõsiseid haigusi või traumasid (nt insult, luumurd, suur operatsioon)
  • Kui kahtlustatakse kognitiivset langust või dementsust
  • Vanimusega seotud funktsionaalse võimekuse languse hindamisel
  • Krooniliste haiguste (nt südamepuudulikkus, raske artriit) progresseerumise jälgimisel
Spetsialistid
  • Geriatr (geriaater) – vanurite tervise ja funktsionaalse seisundi hindamisel
  • Neuroloog – neuroloogiliste häirete (nt dementsus, Parkinsoni tõbi) mõju hindamisel
  • Füsioterapeut või okupatsiooniterapeut – taastusravi kavandamisel ja edenemise hindamisel

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele

4
Nende haiguste korral tuvastatakse uuringul sageli muutusi
Sümptomid, mille tõttu seda uuringut sageli määratakse

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!