Parkinsoni uuring
Parkinsoni uuring on neuroloogiline hindamine, mis on suunatud Parkinson'i tõve või muude liikumishäirete tunnuste tuvastamiseks. See hõlmab patsiendi anamneesi, detailset klinilist uurimist ning spetsiifiliste funktsionaalsete testide läbiviimist.
- Uuringu peamine eesmärk on hinnata patsiendi liikumisfunktsioone, sealhulgas tremoreid (värisemist), lihaste jäikust, liikumiste aeglustumist (bradükineesiat) ja tasakaalu- ning hoiakuhäireid.
- See aitab eristada Parkinson'i tõbe teistest neurologilistest seisunditest, mis võivad põhjustada sarnaseid sümptomeid.
- Uuring põhineb rahvusvahelistel klinilistel diagnostilistel kriteeriumitel (nt MDS kriteeriumid).
- Diagnoos ei ole ühe testi tulemus, vaid põhineb kogumikul iseloomulikke tunnuseid, mida neuroloog hindab.
- Anamneesi võtmine: Arst küsib sümptomite alguse, arengu ja perekonnaloo kohta.
- Kliiniline neuroloogiline uuring: Arst hindab patsiendi kõnnakut, hoiakut, koordinatsiooni, lihastonust ja refleksse.
- Spetsiifilised funktsionaalsed testid: Patienti palutakse sooritama lihtsaid ülesandeid, nagu näiteks sõrmede kokkupuutimine, käte avamine-sulgumine või kiire jalaga trampimine.
- Vastuse hindamine dopamiinile: Arst võib jälgida, kas sümptomid paranevad ajutiselt pärast väikese dopamiini preparaadi (Levodopa) manustamist, mis aitab kinnitada diagnoosi.
- Erilist ettevalmistust ei ole vaja.
- Soovitatav on võtta kaasa varasemad arstlikud dokumendid ja ravimid.
- Oluline on rääkida arstile kõikidest võetavatest ravimitest, sealhulgas ilmaretiimitest ja toidulisanditest.
- Idiopaatiline Parkinson'i tõbi: Kõige tavalisem põhjus, mis on seotud dopamiini tootvate rakkude hävimisega ajus.
- Atsüütiline parkinsonism: Sarnased sümptomid, mis on põhjustatud muudest neuroloogilistest haigustest (nt progressiivne supranukleaarne halvatus, multisüsteemne atroofia).
- Sekundaarne (sümptomaatiline) parkinsonism: Võib tekkida ravimite kõrvalmõjuna, aju trauma, insulti või mürgistuse tulemusena.
- Kliiniline uuring ei anna lõplikku vastust, kuid tugevad sümptomid viitavad parkinsonismile.
- Lõpliku diagnoosi kinnitamiseks ja teiste haiguste välistamiseks võib olla vaja täiendavaid uuringuid, nagu peaaju MRI või DAT-SPECT skaneerimine.
- Positiivne leid on aluseks ravikuuri ja jälgimise plaani koostamiseks.
- Puhkeolekus tremor (värisemine), eriti kätes või jalgades.
- Liikumiste märgatav aeglustumine (bradükineesia).
- Lihaste jäikus ja liigeste liikumispiirangud.
- Tasakaalu kaotamine, kõnnaku muutused (väikesed sammud) või kukkumine.
- Autonoomse närvisüsteemi häired, nagu üleliigne higistamine, vererõhu kõikumine või seedeprobleemid.
- Uuringut tellib ja teeb tavaliselt neuroloog.
- Esialgse hindamise võib teha ka perearst, kes suunab edasi neuroloogi juurde, kui on kahtlus parkinsonismi olemasolus.
- Uuringut võivad läbi viia ka spetsialiseerunud liikumishäirete kliinikus.
Mida see uuring võib näidata?
Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.
Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele
1Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!