IADL hindamine

IADL hindamine on funktsionaalne test, mis määrab inimese võimet teha keerukamaid igapäevategevusi, mis on vajalikud iseseisvaks elamiseks kodus ja ühiskonnas. See on oluline hindamisvahend eriti vanemaealiste või krooniliste haigustega inimeste funktsionaalse seisundi jälgimisel ja hooldusvajaduse määramisel.

Funktsioon
  • Hindab instrumentaalseid igapäevategevusi (IADL), mis hõlmavad keerukamaid oskusi kui põhilised igapäevategevused (ADL).
  • Võimaldab hinnata iseseisvust ja vajadust abi või hoolduse järele.
  • Kasutatakse funktsionaalse võimekuse muutuste jälgimiseks aja jooksul.
Kes viib läbi?
  • Testi teevad läbi sotsiaaltöötajad, meditsiiniõed, eriarstid (nt gerontoloog, neuroloog) või ergoterapeudid.
  • Hindamine võib toimuda kodus, haiglas või hooldekodus.
Protseduur
  • Hindaja esitab patsiendile või tema lähedasele seeria küsimusi või teeb vaatluse.
  • Hinnatakse võimet teha 7-8 põhitegevust: söögitegemine, ravimite manustamine, rahaliste asjade haldamine, telefoni kasutamine, sõidukite juhtimine või ühistranspordi kasutamine, ostlemine ja kerge majapidamistöö.
  • Iga tegevuse eest antakse punkt (näiteks 1 = teeb iseseisvalt, 0 = vajab abi). Kogutulemust võrreldakse baasjoonega.
Ettevalmistus
  • Spetsiifilist ettevalmistust testi jaoks pole vaja.
  • Oluline on anda täpne teave oma igapäevaste tegevuste kohta.
Normaalsed funktsionaalsed võimed
  • Kõrge skoor (nt 7-8 punkti) näitab head iseseisvust ja võimet teha kõiki põhilisi instrumentaalseid tegevusi.
  • See on tavaline tervetel ja kognitiivselt tervel vanemaealistel või noorematel täiskasvanutel.
Peamised põhjused
  • Kognitiivsed häired (dementsus, Alzheimeri tõbi, insult).
  • Liikumispuuded (artriit, parkinsonism, insuldi järelsed järelmõjud).
  • Nägemis- või kuulmispuuded.
  • Rasked südame- ja veresoonkonna haigused või kopsuhaigused, mis põhjustavad väsimust.
  • Psüühikahäired (näiteks raske depressioon).
Tagajärjed
  • Vajadus regulaarse abi või hoolduse järele kodus.
  • Võimalik vajadus eluaseme vahetuseks (nt hooldekodu) suurema toe saamiseks.
  • Oluline tegur riski hindamisel kukkumiste või muude õnnetuste suhtes.
Peamised indikatsioonid
  • Vanuse kasvades regulaarse tervisekontrolli osana.
  • Kui pereliige või arst märkab raskusi majapidamis- või finantsasjade ajamisel.
  • Pärast tervislikku sündmust (insult, infarkt, luumurd, dementsuse diagnoos).
  • Hooldusvajaduse või hooldekandmise vajaduse hindamisel.
  • Ravitulemuste jälgimisel ja rehabilitatsiooni plaani koostamisel.
Millised spetsialistid seda kasutavad?
  • Gerontoloogid (vanemaealiste eriarstid)
  • Perearstid ja sisehaiguste eriarstid
  • Neuroloogid
  • Ergoterapeudid
  • Sotsiaaltöötajad

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Sümptomid, mille tõttu seda uuringut sageli määratakse
Nõrkus Jõuetus Lihasede nõrkus Lihasvalu Rasked jalad Rasku painutada Keskendumise raskused

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!