Paget'i tõbi
Kirjeldus
Paget'i tõbi on krooniline haigus, mis mõjutab normaalset kauluude ümberehituse protsessi. See põhjustab kahjustunud piirkondades kaalu, mis muutuvad suuremaks, nõrgemaks ja deformeerunumaks. Kuigi haigus võib esineda suures osas luustikust, on sagedasemad kohad selgroog, vaagnad, pealuu ning jäsemed.
Paget'i tõbi (ka luude Pageti tõbi või deformeeriv osteiit) on luumetabolismi häire. Normaalsetes tingimustes vananenud luukoe lagundamine (resorptsioon) ja uue luukoe moodustumine (vormimine) on tasakaalus. Paget'i tõbi puhul see protsess muutub kaootiliseks: luud lagunevad liiga kiiresti ja asendatakse kiiresti, kuid uus luukond on struktuurilt ebanormaalne – poorne, fragmenteerunud ja nõrk. See toob kaasa iseloomulikud luude paksenemise ja deformatsioonid.
- Luude valu (sageli tugev ja pidev)
- Luude deformatsioonid (näiteks kõver selgroog või suurenenud pea)
- Liigeste valud ja jäikus (eriti lähedalasuvate liigeste puhul)
- Luude murdumine (fraktuurid) kergete vigastuste korral
- Kuulmise või nägemise kaotus (kui haigus mõjutab pealuud ja surub närvi)
- Peavalu
- Närvi kokkusurumise sümptomid (näiteks kiiletunne kätes või jalgades)
- Lokaliseerunud nahasoojus ja punetus (seoses suurenenud verevarustusega)
- Kõrgendatud veresoonte kaltsiumi tase (hüperkaltsemia) raskel juhul
Paget'i tõbi täpne põhjus pole teada, kuid arvatakse, et rolli mängivad nii geneetilised tegurid kui ka keskkonnategurid (nt viirusinfektsioon). Haigus võib olla perekondlik. Riskitegurid hõlmavad: vanus üle 50 aasta (haiguse levimus suureneb vanusega), meestesoost (mehed haigestuvad veidi sagedamini), Euroopa päritolu (eriti Suurbritannia, Põhja-Euroopa ja Austraalia), perekonnalugu Paget'i tõvest.
Diagnoos põhineb mitmel meetodil. Sageli avastatakse haigus juhuslikult vereanalüüsi või röntgenipildi teel teistel põhjustel. Olulised uuringud on: Alkaliinse fosfataasi (ALP) taseme mõõtmine verest – tüüpiliselt märkimisväärselt kõrge. Luude röntgenuuring – näitab iseloomulikke tunnuseid nagu luude paksenemine, struktuurilised muutused ja deformatsioonid. Luuskeletti scintigraafia – spetsiaalne uuring, mis näitab, millistes kaalu piirkondades on ainevahetus suurenenud. Kohati tehakse ka luubiopsiat, et välistada teisi haigusi.
Ravi eesmärk on sümptomite leevendamine, luude ümberehituse normaliseerimine ja tüsistuste ennetamine. Ravistrateegia sõltub sümptomite tõsidusest ja haigusprotsessi aktiivsusest. Bisfosfonaadid on peamised ravimid, mis aeglustavad luukoe häiret lagundamist ja alandavad valu. Valu leevendamiseks kasutatakse ka tavalisi valuvaigisteid (nt ibuprofeen). Oluline on ka piisav D-vitamiini ja kaltsiumi tarbimine toiduga või toidulisanditena. Füüsioteraapia aitab säilitada liikuvust ja lihastugevust ning vähendada valu. Raskematel juhtudel (nt raske deformatsioon, fraktuur või närvikahjustus) võib olla vajalik ka kirurgiline sekkumine.
- Püsiva või tugeva luu- või liigesevalu korral, eriti öösel.
- Kui märkate luude visuaalseid muutusi (näiteks jala kõverdumist või peakatuse suurenemist).
- Kui teil on selgroo kõverdumine, mis põhjustab valusid või liikumisraskusi.
- Kui teil tekib äkiline, terav valu, mis võib viidata luumurrule.
- Kui teil tekib kuulmise, nägemise või tasakaalu järsk halvenemine.
- Kui veresoonte tulemustes on selgelt kõrge alkaliinse fosfataasi tase.