Ristselja valutab
Kirjeldus
Ristselja valu on üks levinumaid valuid, mis esineb selja alumises osas, lühikese alaosas, vahetult puusade kohal.
Ristselja on selgroo alumine osa, mis koosneb viiest lülist. See kannab suurt osa keha kaalust ja võimaldab nii painutamist, pööramist kui ka püstitamist. Valu selles piirkonnas tekib siis, kui seal olevad lihased, sidemed, närvid või lülid on ärritunud, pingul või vigastatud. Valu võib olla nüri, torkav, pidev või tekkida ainult teatud liigutuste ajal.
- Lihaspinge või krambid, mis on sageli tingitud ebaõigest kehahoiust, istuvast tööst või ülepingutusest treeningul.
- Kergeid lülipõletikke või lihasvigastusi, mis on põhjustatud kukkumisest, tõstmisest või järsust pöördest.
- Stress ja pinge, mis põhjustavad seljalihaste krampe.
- Rasedus, mille käigus suurenenud kõhu kaal suurendab ristseljale survet.
- Ülekaalulisus, mis koormab selgroogu ja selle lihaseid.
- Lülisambakanalite ahenemine, mis surub närvijuuri.
- Lülivalu, kus lülidevaheline ketas surub närvile.
- Artroos, mis kahjustab ristselja liigeseid.
- Närvipõletik, näiteks istmikanärvi põletik.
- Siseelundite (nt neerude, kuseteede, soolestiku) probleemid, mis võivad anda valuks ristselja piirkonda.
- Harvemini luumurd, kasvaja või infektsioon.
Kui valu on kerge või mõõdukas, võid proovida järgmist:
1. Puhka lühikest aega. Välti rasket füüsilist tegevust, kuid püüa ka liiga pikalt lamamata jääda, sest see võib lihaseid nõrgendada.
2. Rakenda külma või sooja. Esimestel 48 tunnil võib külmakompress (jää kotiga) aidata põletikku ja valu vähendada. Pärast seda võib soe kompress või dušš lihaseid lõdvestada.
3. Tarvita valuvaigisteid. Paratsetamoool või ibuprofeen (kui sul pole nende suhtes vastunäidustusi) aitab valu ja põletikku leevendada. Järgi ravimi juhendis antud annustust.
4. Harrasta kergeid venitus- ja tugevdusharjutusi. Kui äge valu on möödunud, aeglaste selja- ja kõhulihaste harjutuste alustamine võib tugevdada lihaskorsetti ja aidata valu ärahoida.
5. Paranda oma kehahoiakut. Istudes, seistes ja tõstes jälgi, et selg oleks sirge.
- Valu tekib pärast tõsist traumat, näiteks liiklusõnnetust või kõrgest kukkumist.
- Valu on kaasnevalt jalgade nõrkus, tuimuse või pissimis-/käimishäiretega (näiteks kuse pidamatus). See võib viidata närvijõude surumisele.
- Valu on äge, tugev ja sellega kaasneb palavik üle 38 °C, mis võib osutada infektsioonile.
- Valu levib mööda jalga, eriti kui see on tugev või kaasneb jalaga seotud nõrkus.
- Tekib ootamatu kaalulangus ilma selge põhjuseta.
- Valu ei vähene puhkamise ja valuvaigistitega ning muutub pidevalt tugevamaks.
- Valu on kaasnevalt kõhu piirkonnas tugeva valu või südame pekslemisega.