Osteokalsiin

Kvantitatiivne · ng/mL

Normaalsed väärtused

Osteokalsiini normid
Üldine
Normivahemikud võivad laborite vahel erineda sõltuvalt kasutatavast meetodist. Üldiselt täiskasvanutel on osteokalsiini tase veres 10–30 ng/mL (nanogrammi milliliitri kohta).
Mehed
Meestel võivad normid olla veidi kõrgemad, näiteks 12–32 ng/mL, eriti noorukieas ja noorukais täiskasvanutel.
Naised
Naistel võib tase muutuda menopausi tõttu. Enne menopausi on normivahemik umbes 10–25 ng/mL, pärast menopausi võib tõusta kuni 15–35 ng/mL seoses luu lagunemise suurenemisega.

Näitaja kohta

Osteokalsiin on luus sünteesitav valk, mis toimib olulise markerina luumetabolismi hindamisel. Selle taset veres mõõdetakse luu- ja mineraalvahetuse häirete, näiteks osteoporoosi või luude metaboolsete haiguste diagnoosimisel ja ravi jälgimisel.

Funktsioon
  • Peamine mittekollageenne valk luukoes, mis on seotud luu moodustumisega.
  • Sünteesitakse osteoblastide poolt ja osaleb kaltsiumi sidumises luudes.
  • Käitub nii biokeemilise markerina kui ka endokriinse hormonina, mis mõjutab näiteks glükoosi metabolismi.
Kliiniline tähtsus
  • Peamine marker luu ümberehituse (bone turnover) aktiivsuse hindamiseks.
  • Kasutatakse osteoporoosi, Pageti tõve ja muude luuhäirete diagnostikas.
  • Tase võib muutuda vanuse, soo, hormonaalsete muutuste ja ravimite mõjul.
Protseduur
  • Uuringu jaoks võetakse vereproov veenist, tavaliselt hommikul tühja kõhuga (8–12 tundi ei tohi süüa ega juua, välja arvatud vesi).
  • Proov saadetakse laborisse, kus osteokalsiini kontsentratsiooni määratakse spetsiaalse immunokeemilise meetodiga (nt ELISA).
  • Tulemused on tavaliselt saadaval mõne päeva jooksul.
Luuhaigused
  • Osteoporoos (eriti kiirenenud luu ümberehitusega tüübid)
  • Pageti tõbi (osteitis deformans)
  • Primäärsed või sekundaarsed luukasvajad
Metaboolsed ja muud häired
  • Neerupuudulikkus (krooniline neeruhaigus)
  • Kõrge paratiireoide hormooni (PTH) tase (hüperparatüreoidism)
  • Mõned ravimid (nt antikonvulsandid, teatud diureetikumid)
Hormonaalsed ja toitumushäired
  • Osteomalatsia (vitamiin D puudusega kaasnev luudiseases)
  • Kõrge glükokortikoidide tase (Cushingi sündroom või kortikosteroidide pikaajaline kasutamine)
  • Kilpnäärme alatalitlus (hüpotüreoos)
Muud põhjused
  • Raske maksakahjustus
  • Alatoitumus või puudulik toitumine
  • Mõned pärilikud haigused (nt osteogenees ebatäiuslikkus)
Peamised näidustused
  • Osteoporoosi kahtlus või selle ravi efektiivsuse hindamine (nt bisfosfonaatide või denosumabiga ravi jälgimine).
  • Pageti tõve või muude luumetaboolsete haiguste diagnoosimine ja raviprotsessi jälgimine.
  • Hüper- või hüpoparatüreoidismi kahtlus.
  • Kroonilise neeru- või maksahaiguse korral luu seisuundi hindamine.
Kes tellib uuringut?
  • Endokrinoloog (sisesekretsioonihäirete spetsialist)
  • Reumatoloog (liiges- ja luuhaiguste spetsialist)
  • Ortopeed või geriater (vanurite haiguste spetsialist)