P1CP prokollageeni tüüp I C-propeptiid

Kvantitatiivne · ng/mL

Normaalsed väärtused

P1CP prokollageeni tüüp I C-propeptiidi normid
Üldine
Normivahemikud võivad olenevalt laborist ja kasutatavast meetodist erineda. Allolevad on orienteeruvad väärtused täiskasvanutele.
Mehed
Meestel: 20–100 µg/L
Naised
Naistel (menopausieas): 15–75 µg/L; Naistel (enne menopausi): kõrgem, kuni 120 µg/L

Näitaja kohta

P1CP prokollageeni tüüp I C-propeptiid on oluline biomarker, mis peegeldab I tüüpi kollageeni sünteesi kiirust ja seega ka luude moodustumise aktiivsust. Seda kasutatakse luumetabolismi häirete, eelkõige osteoporoosi diagnoosimisel ja ravi jälgimisel. P1CP taset mõõdetakse vereanalüüsi abil.

Funktsioon
  • See on propeptiid, mis vabaneb I tüüpi prokollageeni küpsemisel ja lõikamisel lõplikuks kollageeniks.
  • P1CP kontsentratsioon veres on otseses proportsioonis uue kollageeni sünteesi kiirusega, eriti luukoes.
  • Seda peetakee üheks kõige spetsiifilisemaks markeriks luude moodustumise (osteosünteesi) kiiruse hindamiseks.
Päritolu
  • P1CP eritub vereringesse osteoblastide (luude moodustavate rakkude) poolt kollageeni sünteesi käigus.
  • See ei kogune organismi, vaid lagundatakse maksas ja eritatakse neerude kaudu.
  • Selle tase on seetõttu hea näitaja praeguse luumoodustuse protsessidest.
Protseduur
  • Uuringuks võetakse veenist vereproov, tavaliselt küünarnukist.
  • Enamasti ei ole vaja erilist ettevalmistust (nt vastu ööd), kuid mõned laborid soovivad tühi kõht, mistõttu on oluline järgida konkreetset labori juhist.
  • Tulemuste mõjutamise vältimiseks tuleks teatud ravimeid (nt glükokortikoidid) võimaluse korral enne uuringut lõpetada, arsti nõusolekul.
Füsioloogilised põhjused
  • Kiire kasv noorukieas
  • Rasedus ja imetamine
  • Luu murd (taastumisfaasis)
  • Kõrge füüsiline aktiivsus, mis stimuleerib luukasvu
Haiguslikud seisundid
  • Paget' luuhaigus (deformantne osteiit)
  • Primaarne hüperparatüreoidism
  • Luukasvajad (nt osteosarkoom)
  • Osteomalatsia (luumpehmenemine)
  • Mõned maksahaigused
Farmakoloogiline mõju
  • Osteoporoosi ravi anaboolsete ainete (nt teriparatiid) või bifosfonaatidega (alguses võib tõusta, siis langeda)
  • Kasvuhormooni asendusravi
  • Östrogeenravi menopausijärgsetel naistel
Füsioloogilised ja elustiiliga seotud põhjused
  • Vananedes (luumoodustuse loomulik aeglustumine)
  • Pikaajaline liikumatus (nt pikk voodihaige olek)
  • Alatoitumus ja vitamiinipuudused (nt C- või D-vitamiini puudus)
Haiguslikud seisundid
  • Osteoporoos (eriti vanemas eas, kui luumoodustus on aeglustunud)
  • Hüpoparatüreoidism
  • Krooniline neerupuudulikkus
  • Rasked maksahaigused
  • Mittekõlblik osteogenees
Farmakoloogiline mõju
  • Pikaajaline glükokortikoidravi (steroidid)
  • Mõned kemoteraapiaravimid
  • Efektiivne osteoporoosi ravi bifosfonaatidega (pikaajaliselt alandab P1CP taset)
Peamised näidustused
  • Osteoporoosi riski hindamine ja diagnoosimine.
  • Osteoporoosi ravi (eriti anaboolsete ainete) tõhususe jälgimine.
  • Paget' luuhaiguse kahtlus või ravi jälgimine.
  • Luumetabolismi häirete hindamine muude endokriinsete haiguste (nt hüperparatüreoidism) korral.
  • Luukasvajate kahtlus või nende ravi jälgimine.
Millistele eriarstidele see võib olla oluline?
  • Ortopeed
  • Reumatoloog
  • Endokrinoloog
  • Geriatr
  • Onkoloog