Obstruktiivne undamispneea
Kirjeldus
Obstruktiivne undamispneea on tõsine unehäire, mille korral hingamine peatub korduvalt une ajal. See ei ole lihtsalt valus kõrvalnäht, vaid krooniline haigus, mis võib oluliselt halvendada elukvaliteeti ja suurendada südame-veresoonkonna haiguste ning insuldi riski. Ýigeaegne diagnostika ja ravi on olulised tervise taastumiseks ja tüsistuste vältimiseks.
Obstruktiivne undamispneea on kõige levinum miegus põhinev hingamishäire. Selle puhul lõtvuvad kurgu ümber olevad lihased une ajal liiga palju, blokeerides osaliselt või täielikult ülemiste hingamisteede läbipääsu. See põhjustab hingamise peatust (apnead) või olulist vähenemist (hipopnead), mis kestavad tavaliselt 10–30 sekundit ja võivad esineda kümneid kordi tunnis. Hapnikusisalduse korduv langus veres (hüpoksia) paneeb keha "ärkama", et hingamist taastada, häirates une sügavust ja struktuuri. Peamised kannatavad organid on süda ja veresooned, kuna hapnikupuudus paneb südame töötlema koormust.
- Vali, ebaühtlane norskamine
- Vaiksed hingamispeatused, millele järgneb lämbumishäälitsus või läkastus
- Lööb hinge otsa või kägistub une ajal
- Raske higistamine öösiti
- Sagedased ülesärkamised uriinierituse vajaduse tõttu (nocturia)
- Erutusune (raputud uni)
- Ülekoormunud tunne ärgates, kuigi uneaeg oli pikk
- Väsimus ja väga tugev unisus päeval (hüpersonnia)
- Peavalu hommikuti
- Tähelepanu ja mälu halvenemine, kontsentreerumisraskused
- Ärevus, ärrituvus või meeleolukõikumised
- Südamelöögihäired (palpitatsioonid)
Obstruktiivse undamispneea peamine põhjus on ülemiste hingamisteede mehaaniline kokkusurumine une ajal. Sellele soodustab mitmeid tegureid: ülekaal või rasvumine (kõris ümbritsev rasvkude); anatoomilised tunnused nagu tagasurutud lõug, suured tonsillid või adenoidid, suur keel, kitsas kurgukanal; soostatus (mehed on riskirühmas); vanus (vananedes lõtvuvad kurgu lihased); perekondlik kalduvus; suitsetamine ja alkoholi tarvitamine (lõdvestavad kurgu lihaseid); krooniline ninakaikus; ja endokriinsed häired nagu hüpotüreoos.
Undamispneea kahtluse korral viib arst läbi põhjaliku anamneesi ja füüsikalise uuringu, hindades kõri, nina ja ülekaalu. Kuldstandard diagnostikas on öine polüsomnograafia – mittestressiv uuring magamislaboris, mis registreerib ajuaktiivsust, silmalihaste liigutusi, hingamist, hapnikusisaldust veres, südame rütmi ja norskamist. Kergematel juhtudel võidakse kasutada lihtsamaid koduseid uneaparaate. Samuti hinnatakse unisust päeval näiteks Epworthi unisuse skaala abil. Vajadusel saadetakse patsient otorinolüngoloogi (kõrva-nina-kurguarsti) konsultatsioonile.
Ravi eesmärk on taastada hingamisteede läbitavus ja normaalne hapnikusisaldus veres. Esmavalik on elustiili muutmine: kaalulangus, kehaline aktiivsus, alkoholi ja rahusteid piiramine, magamine külili. Peamine ja kõige tõhusam ravimeetod on positiivse rõhuga hingamisaparaadi (CPAP) kasutamine öösiti – see hoiab hingamisteed avatud suruõhu abil. Alternatiivideks on suukaudsed aparaadid (mandibulaarne edasiviik), mis hoiavad alalõuga ees. Anatoomiliste defektide korral kaalutakse kirurgilisi meetodeid (nagu uvulopalatofaryngoplastika). Rasketel juhtudel võidakse kasutada ka alalõu edasiviimise operatsiooni.
Pöörduge kindlasti arsti poole, kui teil esineb ühte või mitut järgmistest sümptomitest: teie norskamine on nii vali, et häirib teiste une; teie partner märkab, et teie hingamine peatub une ajal; teil on ärkamisel hingeldamine või lämbumistunne; teil on kestev päevane unisus, mis segab igapäevast tegevust (näiteks juhil näpud lahti, jääd koosolekul magama); ärkate hommikuti peavaluga või kuiva kurku tundega. Eriti kiiresti tuleks tegutseda, kui ilmnevad tunnused, mis võivad viidata hapnikupuudusele või südameprobleemidele: raskused hinge tõmbamisel öösel, äge rindkerevalu, südame pekslemine või aeglustunud pulss.