Diafragma ultrasonograafia
Diafragma ultrasonograafia on mitteseotud kujutlusmeetod, mis kasutab ultrahelilaineid diafragma – peamise hingamise lihase – struktuuri ja liikumise hindamiseks. See uuring on oluline hingamis- või seedeprobleemide põhjalade tuvastamisel ning on ohutu ja valutu.
Kus seda uuringut tehakse?
- Võimaldab hinnata diafragma paksust, liikumist ja kontraktsioone reaalajas.
- Kasutatakse diafragma nõrkkuse, paralüüsi või hernia diagnostiliseks hindamiseks.
- Aitab eristada kopsupõhjustatud hingamisraskusi diafragma düsfunktsioonist.
- Põhineb ultrahelilainete peegeldumisel kudeditest.
- Andur (sond) saadab signaale ja salvestab kaja, luues kujutise monitorile.
- Võimaldab vaadelda lihaskoet ilma kiirgustekoormuseta.
- Enamasti erilist ettevalmistust ei vaja.
- Soovitatav on vältida söömist 2-4 tundi enne uuringut, et vähendada kõhuõõne gaase, mis võivad pildikvaliteeti häirida.
- Rõivad tuleb vahetada haigla ette antava vastu või vabastada uuritav piirkond (rindkere küljed ja kõhu ülaosa).
- Patsient asetatakse selili või poolistuvasse asendisse.
- Arst või õde rakendab naha peale spetsiaalset geeli, et parandada anduri kontakti ja eemaldada õhukihid.
- Andurit liigutatakse rindkere külgedel ja kõhu ülaosas, jälgides diafragma liikumist sisse- ja väljahingamisel.
- Palutakse hingata sügavalt või köhata, et hinnata lihase funktsionaalsust.
- Uuring kestab tavaliselt 15-30 minutit.
- Diafragma hernia: Kõhuõõne organite sissetung rindkerre läbi diafragma nõrgendatud ala.
- Paksenemine või õhenemine: Võib viidata põletikule, fibroosile või lihase atroofiale (näiteks pikaajalisel ventilaatoriravil).
- Tuumorid või tsüstid: Harvad leidud, mis nõuavad edasist uurimist.
- Diafragma paralüüs või nõrkus: Lihas ei liigu piisavalt, põhjustades hingamisraskusi. Võib olla ühe- või kahepoolne.
- Paradoksaalne liikumine: Halvatusega poolel diafragma tõuseb sissehingamise asemel, mis on patoloogiline.
- Liigse liikuvuse põhjused: Võib seostuda mõne neuroloogilise häirega.
- Pleuravedelik (vedelik rindkere õõnes): Võib põhjustada diafragma liikumise piiramist.
- Trauma tagajärjed: Lihase rebend või vereringe häire.
- Selgituseta hingamisraskus, eriti lamades.
- Krooniline köha või rindkere valu.
- Kahtlus diafragma hernia (näiteks hiatal hernia) või paralüüsi järele.
- Trauma (näiteks autoõnnetus) või operatsioon, mis võis kahjustada diaframat.
- Põletikulised haigused (näiteks neuromuskulaarsed häired, nagu ALS).
- Pulmonoloog (kopsu- ja hingamisteede arst)
- Gastroenteroloog (seedetrakti arst)
- Intensiivarst (kriitilise seisundi patsientide ravis)
- Neuroloog (kahtlusel neuroloogilisest põhjusest diafragma nõrkuses)
- Üldkirurg (enne või pärast kõhuõõne operatsioone)
Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?
Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.
Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Seotud haigused
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!