Alati unes
Kirjeldus
See on tunne, kus inimenele on pidevalt uimane ja tahe magada, isegi siis, kui on saadud piisavalt puhkust.
Alati unes olemine ehk pidev uimasus on seisund, kus inimene tunneb end pidevalt väsinuna, uimasena ja tal on tugev vajadus magada või teha päeval uinakut. See ei ole konkreetne haigus, vaid sümptom, mis võib viidata aluseks olevale põhjusele. Füsioloogiliselt võib see olla seotud ajukeemiliste tasakaalutustega (nt serotoniin, oreksiin), hormonaalsete muutustega, põletikuga või keha energia tootmise või kasutamise häiretega. Keha proovib nii kompenseerida puhkuse või energiapuudust.
- Ebapiisav uni või kehv une kvaliteet (uneapnöa, restlessness).
- Stress, ärevus ja põletik (krooniline väsimus).
- Ebatasakaalustunud toitumine või vedelikupuudus.
- Mõned ravimid (nt antihistamiinid, antidepressandid, vererõhu alandajad).
- Alkoholi või uimastite tarvitamine.
- Liigne füüsiline või vaimne koormus ilma piisava puhkuseta.
- Anemia (vererakkude või hemoglobiini puudus).
- Kõhunäärme talitlushäired (nt hüpotüreoos, diabeet).
- Südame-veresoonkonna haigused või hingamisteede haigused (nt kopsuhaigused).
- Infektsioonid (nt gripp, viirus).
- Neuroloogilised häired (nt ravimatu epilepsia, Alzheimeri tõbi, ajukasvaja).
- Depressioon või teised meeleoluhäired.
Kui uimasus ei ole kiireloomuline, võid proovida järgmist: 1. Korralik unehügieen: Püüa magada 7-9 tundi öösel, loo rahulik magamiskeskond ja järgi regulaarset undemustrit. 2. Tasakaalustatud toitumine: Söö piisavalt valku, tervislikke rasvu ja kompleksseid süsivesikuid, välti rasvaseid või magusaid toite, mis põhjustavad energia langust. 3. Regulaarne liikumine: Kerge füüsiline tegevus (nt kõndimine, jõusaal) võib parandada energiataset, kuid välti liialdatud koormust. 4. Piira stimulante: Vähenda kofeiini ja alkoholi tarbimist, eriti õhtuti. 5. Puhka piisavalt: Võta päeviti lühikesi puhkepause, kuid välti pikemaid uinakeid (üle 30 minuti), mis võivad segada ööset und. Kui sümptomid jätkuvad üle kahe nädala, peaksid pöörduma arsti poole.
- Äkiline ja tugev uimasus koos raskuste hingamise, rindkere valuga või südame pekslemisega.
- Uimasus, millega kaasneb segasus, orienteerumisraskused või kõnehäired.
- Uimasus pärast peatrauma (võimalik ajukahjustus).
- Võimatus äratada inimest või tema teadvuse muutus.
- Uimasus koos kõrge palavikuga (>39°C), mis ei lange pärast ravimite võtmist.
- Pidev uimasus, mis ei parane isegi piisava puhkuse korral.
- Uimasusega kaasnev kaalulangus või -tõus ilma selge põhjuseta.
- Pidev nõrkus või uimasus ühes keha pooles (nt käsi või jalg).
- Uimasus, mis segab igapäevast tegevust (töö, kool, perekond).
- Uimasus koos muu sümptomitega nagu pidev janu, sagedane kusemine (võimalik diabeedi märk).