Äkiline hingamispuudulus öösel
Kirjeldus
Äkiline hingamispuudulus öösel on hingamiserise seisund, kus inimene äratakse sügavast unest äge õhupuuduse või lämbumistunde tõttu. See on sageli hirmutav kogemus, mis viitab võimalikele aluseks olevatele terviseprobleemidele.
Äkiline hingamispuudulus öösel (paroksüsmiaalne öine düspnoe) on äge hingamispuuduluse episood, mis esineb magamise ajal ja sunnib inimest ärkvel istuma või seisma, et hingata. Füsioloogiliselt on see seotud südame vasaku vatsakese puudulikkusega või muude seisunditega, mis põhjustavad vedeliku kogunemist kopsudesse (kopsuturse). Kui inimene lebab, liigub veri keha alumistelt osadelt rindkere suunas, suurendades südame koormust. Kui süda ei suuda sellist lisakoormust hakkama saada, võib vedelik imbuda kopsude alveolidesse, põhjustades hingamist takistavat turse (kopsuturset). See takistab hapniku ja süsihappegaasi vahetust, mis kutsub esile ägeda õhupuuduse ja lämbumistunde. Samuti võib selle põhjuseks olla bronhite kokkutõmme (nagu astma puhul) või hingamisteede mehaaniline obstruktsioon (uneapnoe). See on keha hädaabimehhanism, mis annab märku, et hingamissüsteem või vereringe on häiritud ja vajab kiiret sekkumist.
- Uneapnoe: Hingamisteede perioodiline sulgumine unes, mis põhjustab hingamise katkemise ja ärkamise hingamispuudusega.
- Bronhiaalse astma öised astungid: Bronhite kokkutõmme unes, mida võivad esile kutsuda allergiad, külm õhk või infektsioonid.
- Gastroösofageaalne refluxhaigus (GERD): Magu happe tagasivool söötorru ja hingamisteede suunas võib põhjustada bronhite krampe või ärritust.
- Ärevus- või paanikahood: Võivad esineda öösena ja põhjustada hingamissageduse suurenemist või hüperventilatsiooni.
- Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK): Öine hingamispuudus võib süveneda lamamise tõttu või limuse kogunemise tõttu.
- Raske ülekaal: Rasvkoe surve rindkerel võib raskendada hingamist lamamise asendis.
- Südame vasaku vatsakese puudulikkus: Kõige levinum ja tõsisem põhjus. Süda ei pumba verd piisavalt tõhusalt, mis põhjustab vedeliku tagasijooksu kopsudesse (kopsuturse).
- Kopsuturse: Äge vedeliku kogunemine kopsu alveolidesse, mis võib areneda kiiresti ja on eluohtlik.
- Kopsuarteri tromboembolia (veresoonte ummistus kopsus): Äge hingamispuudus võib olla esmane sümptom.
- Rindkerevalu või müokardi infarkt (südameatakk): Hingamispuudus võib olla südameprobleemi märk, eriti naistel.
- Kopsupõletik või muud rasked kopsuinfektsioonid: Põhjustavad hingamisteede põletikku ja limuse teket.
- Rasked neeruhaigused: Vedeliku ja elektrolüütide tasakaalutusts viivad vedeliku kogunemiseni kehas, sealhulgas kopsudes.
Kui teid ärkab öösel korduvalt hingamispuudusest, on oluline kohe pöörduda arsti poole diagnoosi saamiseks. Seniks võib järgnevaid meetmeid rakendada, et leevendada sümptomeid ja vähendada öiste episoodide sagedust:
1. Magamisasend: Tõstke pead ja ülakeha kõrgemale, kasutades lisapilte või spetsiaalset voodipea tõstjat (30-45 kraadi). See takistab vedeliku kogunemist kopsudesse gravitatsiooni mõjul.
2. Õhuniiskus: Kasutage õhuniisutit magamistoas, eriti kuival talveperioodil. Niiske õhk hoiab hingamisteed niiskena ja hõlbustab hingamist.
3. Vältige ärritajaid: Ärge suitsetage ja vältige passiivset suitsetamist. Pühkige põrandad ja voodipesu sageli, et vähendada tolmulestade ja muude allergenide hulka.
4. Õhtune toitumine: Sööge kergeid õhtusööke vähemalt 3-4 tundi enne magamaminekut. Vältige rasvaseid, vürtsikaid toite, alkoholi ja suurtes kogustes vedelikku, mis võivad soodustada refluksi või koormata südant.
5. Kaalu kontroll: Kui teil on ülekaal, võib kaalulangus oluliselt parandada hingamist ja vähendada südame koormust.
6. Ravimite õigeaegne võtmine: Kui teil on määratud ravimeid astma, südamepuudulikkuse või vererõhu vastu, võtke neid rangelt ettenähtud ajal, eriti õhtused doonid. Ärge jätke ravimeid vahele.
7. Stressi vähendamine: Proovige enne magamaminekut lõdvestumistehnikaid (nagu sügav hingamine, meditatsioon), et vähendada ärevust, mis võib hingamist süvendada.
8. Jälgige oma seisundit: Pidage päevikut, kus märgite episoodide sagedust, tugevust ja võimalikke käivitajaid (nt toit, füüsiline aktiivsus, stress). See aitab arstil teha täpsema diagnoosi.
Need meetmed ei asenda arsti konsultatsiooni, eriti kui sümptomid esinevad esmakordselt või muutuvad sagedasemaks.
- Äge, tugev hingamispuudus, mis ei leevene isegi istudes või seistes.
- Rindkerevalu või survetunne, mis võib ulatuda kaela, lõua, õlga või kättesse (võib viidata südameatakile).
- Sinakas (tsüanoos) huulte või näonaha värvus.
- Segadus, vähene reaktsioonivõime või teadvuse kaotamine.
- Köha, millega eritub roosa vahuta lim (võib olla kopsuturse märk).
- Väga kiire või ebaregulaarne pulss (südamepekslemine).
- Äge nõrkus või higistamine.
- Esimesed äkilised hingamispuuduse episoodid öösel, isegi kui need leevenduvad istumisega.
- Korduv öine hingamispuudus, mis muutub sagedasemaks või raskemaks.
- Hingamispuudusega kaasnev köha, eriti öine.
- Jalgade või kõhutursed, mis on uued või halvenevad.
- Pidev väsimus ja nõrkus, mis ei seleta ennast.
- Hingamispuudus lihtsate igapäevaste tegevuste (nt riietumine, toa koristamine) ajal.
- Eelnevate südame- või kopsuhaiguste korral uute või muutunud hingamissümptomite ilmnemine.