Nägemise nõrgenemine
Kirjeldus
Nägemise nõrgenemine on järkjärguline või kiire nägemisteravuse langus, mis võib esineda ühel või mõlemal silmal.
Nägemise nõrgenemine ehk nägemishäire on seisund, kus silm ei suuda enam selgelt ja teravalt näha. See võib avalduda udusena, fookuse puudumisena, lähenägemise või kaugenägemise halvenemisena või üldise pildi kvaliteedi langusena. Füsioloogiliselt võib see olla tingitud murdumisveast (näiteks lühinägevus, kaugnägevus), silmakoese, läätse või nägemisnärvi kahjustusest või ajus toimuvatest protsessidest, mis segavad visuaalse info töötlemist.
- Vananedes esinev presbüopia (lähenägemise halvenemine üle 40-aastastel)
- Silmanägemise muutused lühinägevuse (müoopia) või kaugnägevuse (hüpermetroopia) kujul
- Silma- või üldine väsimus (näiteks pikaajaline ekraanitöö, valgustuse puudumine)
- Kuivad silmad, mis põhjustavad udust ja ärritust
- Õhuvaesus, alkoholi tarvitamine või dehidratatsioon
- Katarakt (silmakristalluse udunenemine)
- Glaukoom (silmarõhu tõus, mis kahjustab nägemisnärvi)
- Diabeetiline retinopaatia (veresoonte kahjustus silma põhjas diabeedi tõttu)
- Makula-degeneratsioon (kesknägemise halvenemine vanemas eas)
- Retina eraldumine (hädaolukord, mis nõuab kiiret sekkumist)
- Ajukasvajad, insult või ajutrauma, mis mõjutavad nägemiskeskust
- Optilise neuriidi (nägemisnärvi põletik) või autoimmuunhaiguste (näiteks multiple skleroos) tagajärjed
- Mürgistus või kõrvaltoimed mõnedel ravimitel
Kui nägemise nõrgenemine on kerge ja ilma valusate sümptomiteta, võib proovida järgmist: puhata silmi, vältida pikka ekraanitööd ja tagada piisav valgustus. Soovitatav on teha regulaarseid silmapause (20-20-20 reegel: iga 20 minuti järel vaadata 20 sekundit 20 jala kaugusele). Kasutada kunstlikke pisaraid kuivade silmade korral. Kanda korrektsiooniläätsi või prille, kui need on määratud. Hoida tasakaalustatud toitumist, rikastatud A- ja C-vitamiiniga, ning kaitsta silmi päikese eest UV-kaitseprillidega. Kui sümptomid ei parane või halvenevad, tuleb kindlasti konsulteerida arstiga.
- Äkiline, täielik või osaline nägemise kaotus ühel või mõlemal silmal
- Silmavalud, peavalud, iiveldus või oksendamine koos nägemise halvenemisega
- Dublikuumnägemine (kaksikpilt), mis ei kao mõne minuti jooksul
- Välgunägemised, helkurid või varjud (näiteks „kardin“) väljanägemisväljal
- Silma punasus, turse või silmapunga kuju muutus
- Pea- või silmatrauma järgne nägemise halvenemine
- Koos nägemise muutusega esinev kõnehäire, näo halvendus või jäsemete nõrkus (võib viitada insuldile)