Kontrastaine tundlikkuse uuring

Kontrastaine tundlikkuse uuring on meditsiiniline test, millega hinnatakse patsiendi reaktsiooni kontrastainele. See on oluline enne diagnostilisi kujutamisviise (nagu KT või MRI), kus kasutatakse kontrastainet, et vältida tõsiseid allergilisi reaktsioone.

Kus seda uuringut tehakse?

Uuringut tehakse nende valdkondade kliinikutes:
Oftalmoloog (silmaarst) 8 kliinikut
Funktsioon
  • Hinnata allergilist reaktsiooni kontrastainetele (nt joodi- või gadoliiniumipõhistele).
  • Tagada patsiendi ohutus enne kontrastainet kasutavaid radioloogilisi uuringuid.
  • Identifitseerida riskirühma patsiente, kellel võib tekkida anafülaksia.
Meetodid
  • Anamneesi võtmine (eelnevad allergilised reaktsioonid).
  • Nahakatsetused (näiteks nakatest).
  • Veretestid (spetsiifiliste IgE antikehade mõõtmine).
  • Provokatsioonitestid tehakse harva ja eritingimustel.
Ettevalmistus
  • Teata arstile kõigist eelnevatest allergiatest, eriti kontrastainete, mereandjate või joodi suhtes.
  • Too kaasa enda ravimite nimekiri.
  • Uuringuks erilist nälgimist või vedeliku tarbimise piiramist tavaliselt ei nõuta.
Protseduur
  • Arst võtab põhjaliku anamneesi, et hinnata riski.
  • Nahakatsetuse korral kantakse nahale väike kogus kontrastainet ja jälgitakse reaktsiooni (punetus, turse).
  • Veriproovi võtmine tavaliselt küünarnukist.
  • Tulemuste tõlgendamine ja edasised juhised annab arst (nt radiolog või allergoloog).
Mida see tähendab?
  • Patsient on tundlik kontrastaine suhtes ja tal on suurenenud risk allergilise reaktsiooni tekkeks.
  • See ei pruugi tähendada absoluutset vastunäidustust, kuid nõuab erimeetmeid või alternatiivseid uuringumeetodeid.
Võimalikud tagajärjed ja tegevused
  • Ravimite ennetav ettevalmistus (premedikatsioon) steroidide ja antihistamiinikumidega enne kontrastaine kasutamist.
  • Alternatiivse kontrastaine valik (nt erineva keemilise koostisega).
  • Kontrastaineta kujutamisviisi kasutamine, kui see on võimalik.
  • Tõsiste reaktsioonide korral on vajalik kiire arstiabi (adrenaliin, hingamisteede toetus).
Peamised põhjused
  • Eelnev allergiline reaktsioon kontrastainele (nt nahalööve, seedehäired, hingamiseristused, anafülaksia).
  • Teadaolev tõsine mereandjate või joodi allergia.
  • Planeeritav diagnostiline uuring kontrastainega (CT, MRI, angiograafia).
  • Kroonilised nahahaigused (nt atoopiline dermatiit) või astma, mis võivad suurendada riski.
Kes tellib või viib läbi?
  • Radiolog (kujutisdiagnostikaarst) hindab vajadust uuringu järele.
  • Allergoloog spetsialist võib teha detailseid nahakatsetusi ja vereteste.
  • Eravistis või haiglas vastuvõtul võib anamneesi võtta ka perearst või eriarst, kes saadab edasi.

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Sümptomid, mille tõttu seda uuringut sageli määratakse
Nägemise halvenemine Näen ebaselgelt Hägus nägemine Hägune nägemine (hägus nägemine)

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!