Lisa kliinik

Kontrastaine tundlikkuse uuring

Kirjeldav

Näitaja kohta

Kontrastaine tundlikkuse uuring on meditsiiniline test, millega hinnatakse patsiendi reaktsiooni kontrastainele. See on oluline enne diagnostilisi kujutamisviise (nagu KT või MRI), kus kasutatakse kontrastainet, et vältida tõsiseid allergilisi reaktsioone.

Funktsioon
  • Hinnata allergilist reaktsiooni kontrastainetele (nt joodi- või gadoliiniumipõhistele).
  • Tagada patsiendi ohutus enne kontrastainet kasutavaid radioloogilisi uuringuid.
  • Identifitseerida riskirühma patsiente, kellel võib tekkida anafülaksia.
Meetodid
  • Anamneesi võtmine (eelnevad allergilised reaktsioonid).
  • Nahakatsetused (näiteks nakatest).
  • Veretestid (spetsiifiliste IgE antikehade mõõtmine).
  • Provokatsioonitestid tehakse harva ja eritingimustel.
Ettevalmistus
  • Teata arstile kõigist eelnevatest allergiatest, eriti kontrastainete, mereandjate või joodi suhtes.
  • Too kaasa enda ravimite nimekiri.
  • Uuringuks erilist nälgimist või vedeliku tarbimise piiramist tavaliselt ei nõuta.
Protseduur
  • Arst võtab põhjaliku anamneesi, et hinnata riski.
  • Nahakatsetuse korral kantakse nahale väike kogus kontrastainet ja jälgitakse reaktsiooni (punetus, turse).
  • Veriproovi võtmine tavaliselt küünarnukist.
  • Tulemuste tõlgendamine ja edasised juhised annab arst (nt radiolog või allergoloog).
Mida see tähendab?
  • Patsient on tundlik kontrastaine suhtes ja tal on suurenenud risk allergilise reaktsiooni tekkeks.
  • See ei pruugi tähendada absoluutset vastunäidustust, kuid nõuab erimeetmeid või alternatiivseid uuringumeetodeid.
Võimalikud tagajärjed ja tegevused
  • Ravimite ennetav ettevalmistus (premedikatsioon) steroidide ja antihistamiinikumidega enne kontrastaine kasutamist.
  • Alternatiivse kontrastaine valik (nt erineva keemilise koostisega).
  • Kontrastaineta kujutamisviisi kasutamine, kui see on võimalik.
  • Tõsiste reaktsioonide korral on vajalik kiire arstiabi (adrenaliin, hingamisteede toetus).
Peamised põhjused
  • Eelnev allergiline reaktsioon kontrastainele (nt nahalööve, seedehäired, hingamiseristused, anafülaksia).
  • Teadaolev tõsine mereandjate või joodi allergia.
  • Planeeritav diagnostiline uuring kontrastainega (CT, MRI, angiograafia).
  • Kroonilised nahahaigused (nt atoopiline dermatiit) või astma, mis võivad suurendada riski.
Kes tellib või viib läbi?
  • Radiolog (kujutisdiagnostikaarst) hindab vajadust uuringu järele.
  • Allergoloog spetsialist võib teha detailseid nahakatsetusi ja vereteste.
  • Eravistis või haiglas vastuvõtul võib anamneesi võtta ka perearst või eriarst, kes saadab edasi.

Seotud uuringud

Perimeetria
complementary
Värvinägemise uuring
complementary
Pilite lampi uuring
complementary
Tonomeetria
complementary

Seotud haigused

Vanane makuladegeneratsioon 85% Kuiv makuladegeneratsioon 80% Märg makuladegeneratsioon 75% Glaukoom 70% Kaevik (katarakt) 65% Proliferatiivne diabeetiline retinopaatia 60% Makuula edeem 55% Hajgeline skleroos 50%

Otsi näitajat