Elektroretinograafia (ERG)

Kirjeldav

Näitaja kohta

Elektroretinograafia (ERG) on spetsiaalne diagnostiline meetod, millega mõõdetakse võrkkesta erinevate kihtide elektriilmingut valgustimuli korral. See objektivne ja mittetunnetav test võimaldab hinnata võrkkesta funktsionaalset seisundit ning tuvastada mitmesuguseid silmahaigusi juba varases staadiumis.

Mis on elektroretinograafia (ERG)?

Funktsioon

ERG mõõdab võrkkesta (retina) fotoretseptorite (kepikeste ja kolbikeste) ning teiste neuronite elektriilmingut vastusena valgusele.
See on oluline funktsionaalse diagnostika meetod, mis aitab hinnata võrkkesta terviklikku talitlust.

Meetodi olemus

ERG on elektrofüsioloogiline test, mis registreerib võrkkesta elektrisignaale spetsiaalsete elektroodide abil.
Seda kasutatakse laialdaselt kaasasündinud ja omandatud võrkkestahaiguste (nt retiniitis pigmentosa, võrkkesta degeneratsioonide) diagnoosimiseks ja jälgimiseks.

Protseduuri käik

Ettevalmistus

Silmi laiendatakse tavaliselt tilgadega (müdrilised tilgad), et õpilas oleks laienenud ja vältida fikseerimist.
Patsient istub tumedas toas, et silmad harjuksid pimedusega (skotoopiline adaptatsioon).
Nahal või otse silma pinnale paigaldatakse registreerivad elektroodid.

Testi läbiviimine

Patsient vaatab standardiseeritud valgusallika (nt Ganzfeld-kuppel või LED-ekraani) suunas.
Esitatakse erineva intensiivsusega, pikkusega ja värvusega valgustimule (nt skotoopiline, fotopiline, flicker).
Iga stiimuli korral registreeritakse võrkkesta elektriiline vastus (ERG-laine), mis koosneb erinevatest komponentidest (nt a-laine, b-laine).
Test kestab umbes 30–60 minutit, olenevalt uuritavatest komponentidest.

Mida näitab elektroretinograafia (ERG) muutused?

Tüüpilised anomaaliad ja nende tähendus

ERG-laine amplituudi (kõrguse) vähenemine või latentsi (hilinenud) pikenemine viitab võrkkesta funktsiooni kahjustusele.
Spetsiifiliste laineosade (nt b-laine) kadumine või oluline muutus võib olla tunnus konkreetsele haigusele (nt retiniitis pigmentosa, kus skotoopiline vastus on esimesena häiritud).
ERG muutused võivad olla seotud nii pärilikute (nt Stargardi tõbi) kui ka omandatud (nt toksilised retinopaatiad, diabeetiline retinopaatia) seisunditega.

Indikatsioonid: millal tehakse elektroretinograafiat (ERG)?

Kliinilised olukorrad

Kahtlus päriliku või degeneratiivse võrkkestahaiguse (nt retiniitis pigmentosa, kooneretina degeneratsioon) korral.
Selgitamata pimedatunne, ööpimedus või vähenenud nägemisteravuse põhjused.
Võrkkesta toksiliste mõjude (nt teatud ravimite, kemikaalide) hindamine.
Süsteemsetest haigustest (nt diabeet) tingitud võrkkestakahjustuse (diabeetiline retinopaatia) hindamine.
Enne kataraktioperatsiooni, kui kahtlustatakse kaasnevat võrkkestakahjustust.

Spetsialistid, kes võivad testi ette kirjutada

Silmaarst (oftalmoloog) – peamine erialane spetsialist võrkkestahaiguste diagnoosimisel.
Neuroloog – võib kasutada ERG-d võrkkesta ja nägemisteede kaasahaiguste hindamisel.