Rasked silmalaugud (blefaroptoos)

Kirjeldus

Raskete silmalaugude tunne on see, kui ülemised silmalaugud tunduvad liiga rasked, et neid täielikult avada või hoida lahti. See võib tekitada väsimustunnet silmades, põhjustada nägemise kitsenemist või sundida inimesi kulme kergitama, et paremini näha.

Rasked silmalaugud (meditsiinilises terminoloogias blefaroptoos) viitab ülemiste silmalaugude langemisele või nõrgenemisele, mis piirab silmavahet. See ei ole üksik haigus, vaid sümptom, mis võib olla põhjustatud silmalao tõstva lihase (levaator) või seda kontrolliva närvi (kolmiknärvi okulomotoorne haru) kahjustusest. Normaalselt hoiavad need struktuurid silmalaugu lahti. Kui nad nõrgestuvad või kahjustuvad, kaotavad silmalaugud oma toetuse ja tunduvad rasked, võimaldades ainult osalist silmavahe avamist. Mõnel inimesel võib see olla kaasasündinud, teistel aga areneb aja jooksul.

Sagedased ja tavaliselt mittemeditsiinilised põhjused
  • Easõltuvad muutused: vananedes võivad silmalaugu tõstva lihased ja kuded nõrgeneda või lõdveneda, mis põhjustab nende langust.
  • Äärmuslik väsimus või unepuudus: silmade ümber olevad lihased väsivad, muutuvad aeglasemaks ja raskemini kontrollitavaks.
  • Dehidratatsioon: keha vedelikupuudus võib lihastooni halvendada ja suurendada väsimustunnet.
  • Stress või pinge: pikaajaline pingesus võib põhjustada näo- ja silmaümbruse lihaste pinget ja väsimust.
Meditsiinilised seisundid, mis vajavad diagnostikat
  • Müastenia gravis: autoimmuunhaigus, mis mõjutab lihaste ja närviühendusi, põhjustades iseloomulikku lihasenõrgust, mis halveneb päeva jooksul ja paraneb puhkuse järel.
  • Horne'i sündroom: kahjustus sümpaatilisele närvisüsteemile (nt kaelatrauma, tumor), mis põhjustab silmalaugu languse koos pupilli ahenemisega samal poolel.
  • Kolmiknärvi (nervus oculomotorius) kahjustus: ajukasvaja, insult, aneürism või trauma võivad kahjustada seda närvi, mis juhib silmalao tõstva lihast.
  • Silmaümbruse trauma või operatsioon: turse, veresoonte kahjustus või lihaskahjustus võivad põhjustada ajutist või püsivat langust.
  • Kroonilised neuroloogilised haigused: nagu multiple skleroos või Parkinsoni tõbi, mis võivad mõjutada lihaste kontrolli.
  • Infektsioonid või põletikud: silmalaugus (nt blefariit) või selle ümbruses, mis põhjustab turse ja raskust.

Kui sümptom on kerge ja ilma punaste lippudeta, võid proovida järgmist:

1. Puhka silmi: võta regulaarsed pausid ekraanide eest, hea unehügieen (7-9 tundi und öösel).

2. Külm kompress: pane silmadele mõneks minutiks jahe (mitte jäine) rätik või mask, et vähendada võimalikku turse või lihaspinget.

3. Hüdratsioon: joo piisavalt vett (umbes 1,5-2 liitrit päevas).

4. Massaaž: kerge ringikujuline massaaž silmalaugule ja kulmuala ümbruses võib aidata lihaspinge vähendamisel, kuid tehke seda ettevaatlikult.

5. Väldi pikki perioode, kui silmad on pinges (nt pikaajaline sõiduautoga sõit, lugemine halvas valguses).

6. Ilma arsti nõuta ärge kasutage silmatilkasid või ravimeid, mis väidavad silmalaugude 'kinnitavat' toimet.

Need meetodid aitavad ainult juhul, kui põhjuseks on väsimus või stress. Kui sümptom püsib või halveneb, on vaja arsti konsultatsiooni.

Vajadus kiirse meditsiinilise abi järele (kutsuge kiirabi või sõitke haiglasse):
  • Rasked silmalaugud, mis tekivad VÄGA ÄKITI (mõne minutiga) ja on kahesilmalised.
  • Silmalaugu langusega kaasnev uus või äge PEAVALU, iiveldus, oksendamine või väsimus.
  • Kahesilmaline nägemine, nägemise hägustumine, pupillide suuruse muutus või silmaliigutuste halvenemine.
  • Nõrkus või tunnetusetus näos, käes või jalas SAMAL poolel kui langenud silmalauguga.
  • Rasked hingamisraskused, kõne hämming või tasakaalukadu koos silmalaugu langusega – võib viidata insuldile või müastenia gravis kriisile.
  • Pärast peatraumat või peavigastust tekkinud silmalaugu langus.
Pöörduge perearsti või neuroloogi juurde NII RUTIINIARSTILE:
  • Silmalaugu langus, mis halveneb mõne nädala või kuu jooksul.
  • Langus, mis on märgatav ainult ühel silmal.
  • Päeva jooksul halvenev nõrkus, eriti õhtul või füüsilise koormuse järel, mis paraneb puhkuse järel (vihjab müastenia gravis'le).
  • Silmalaugu langusega kaasnev krooniline nägemise halvenemine, silmade kuivus või ärritus.
  • Kui kodus kasutatavad meetodid (puhkus, hüdratsioon) ei anna tulemust 1-2 nädala jooksul.
  • Kahtlus, et sümptom võib segada igapäevaseid tegevusi (sõiduautoga juhtimine, lugemine) või ohustada ohutust.