Lihapõletik
Kirjeldus
Lihapõletik on lihaste põletikuline haigus, mis põhjustab valu, nõrkust ja sageli ka liikuvuspiiranguid. See võib tekkida nii üksikutes lihastes kui ka mitmes lihasrühmas korraga, olles mõnikord teiste terviseprobleemide, nagu autoimmuunhaiguste, tunnuseks. Õigeaegne arstiabi on väga oluline, et leevendada sümptomeid, säilitada lihaste funktsiooni ja takistada püsivaid kahjustusi.
Lihapõletik ehk müosiit on lihaskoe põletik, mis kahjustab lihaste rakke. Põletikuline reaktsioon võib olla põhjustatud immuunsüsteemi häirest (autoimmuunne reaktsioon), infektsioonist, ravimite kõrvaltoimest või liigkasutusest. See põhjustab lihastes valulist turse, nõrkust ja vähenenud vastupidavust. Haigus võib mõjutada üksikuid lihaseid (nt kaela- või seljalihaseid) või olla süsteemne, kahjustades mitut lihasgruppi, ning mõnel juhul võib see mõjutada ka siseelundeid, näiteks südant või kopsusid, muutes haiguse eriti tõsiseks.
- Lihasvalud: valu võib olla terav või ühtlane, mis halveneb liigutamisel või katsel.
- Lihasenõrkus: eriti märgatav õlgade, puusade või reielihastes, mis muudab näiteks toolilt tõusmise või käte tõstmise raskeks.
- Väsimus ja üldine nõrkus: kiire väsimine igapäevaste tegevuste ajal.
- Lihaste turse või tundlikkus puudutamisel.
- Liikuvuspiirangud ja jäikus, eriti hommikul või pärast puhkust.
- Kuumatunded või punetus kahjustunud piirkonnas.
- Raskused neelamisel või hingamisel (kui haigus mõjutab kõri- või hingamisteede lihaseid).
- Kuumatõbi, kui põhjuseks on infektsioon.
- Kaalulangus ja öine higistamine mõnel juhul.
Lihapõletikku võivad põhjustada mitmed tegurid. Autoimmuunhaigused, nagu dermatomüosiit, polümüosiit või kaasnevad haigused süsteemse punalupusega, on ühed levinumad põhjused, kus organism ründab oma lihaskudet. Viirus- või bakterinfektsioonid (nt gripp, stafülokoki infektsioon) võivad samuti põhjustada lihapõletikut. Mõned ravimid või ained (nt statiinid, alkohol) võivad põhjustada lihaste kahjustust. Korduv liigkasutus või vigastus võib viia põletikuni. Riskitegurite hulka kuuluvad pärilikkus, teised autoimmuunhaigused, teatud viirusinfektsioonid ja vanus – mõned lihapõletiku vormid on sagedasemad täiskasvanutel, teised lastel.
Lihapõletiku diagnoosi panemiseks kasutab arst mitmeid meetodeid. Esmalt tehakse põhjalik anamnees ja füüsiline uuring, hinnates lihaste tugevust ja liikuvust. Veretestid on olulised põletikunäitajate (nt CRP, lühisesseerum) ja spetsiifiliste autoantikehade (nt antinukleaarsed antikehad, jo-1) leidmiseks. Lihaseentsüümide (nt kreatiinkinaas) tase veres on sageli tõusnud. Elektromüograafia (EMG) aitab hinnata lihaste ja närvi talitlust. Lihasebiopsia – väikese koevõtu võtmine mikroskoopiliseks uurimiseks – on sageli kuldstandard lihapõletiku kinnitamiseks ja täpse tüübi määramiseks. Magnetresonantstomograafiat (MRI) saab kasutada lihaste põletiku ulatuse ja aktiivsuse hindamiseks.
Lihapõletiku ravi sõltub selle põhjusest ja raskusastmest. Autoimmunses lihapõletikus on esmaseks raviks sageli kortikosteroidid (nt prednisolon) põletiku kiireks mahasurumiseks. Pikaajaliseks raviks või steroidide annuse vähendamiseks kasutatakse immunosupressante (nt metotreksaat, azatioopriin, mükofenolaat). Rasketel juhtudel võidakse kasutada bioloogilisi ravimeid (nt rituksimaab) või intravenoosseid imunoglobuliine (IVIG). Füüsikaterapia on elutähtis lihaste tugevdamiseks, liikuvuse parandamiseks ja kokkutõmbumise vältimiseks. Valu leevendamiseks võidakse manustada mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid (NSAID). Oluline on ka puhkus ja lihaste koormuse vältimine, kuid jätkusuutlik liikumine on soovitatav. Toitumine peaks olema tasakaalustatud, piisava valgusisaldusega lihaste taastumise toetamiseks.
Pöörduge arsti poole, kui teil on püsivad, seletamatud lihasvalud või nõrkus, mis ei parane mõne päeva jooksul ise või segab teie igapäevast tegevust. Erakorralist arstiabi tuleks otsida, kui lihasenõrkus on äge (nt raskused jalgele tõusmisega) või kui ilmnevad hingamis- või neelamisraskused – need võivad näidata elutähtsate lihaste kaasamist ja vajavad kohest sekkumist. Samuti on oluline konsulteerida, kui valu või nõrkusega kaasneb kõrge palavik või teised infektsiooni märgid.