Kopsu kildrakasvaja (plaučiü pisikaraktsinoom)
Kirjeldus
Kopsu kildrakasvaja ehk plaučiü pisikaraktsinoom on enimlevinud plaučivähitüüp, mis tekib hingamisteede limaskesta pinnekihil olevatest pisikaraktest. See on agressiivne ja sageli varjatult kulgev haigus, mistöttu märgatavate sümptomite ilmnemisel vähk vöib olla juba edenenud. Arusaamine haiguse olemusest, sümptomitest ja ravi vöimalustest on esmatähtis nii ennetamisel kui ka öigeaegsel diagnoosimisel.
Kopsu kildrakasvaja on pahaloomuline kasvaja, mis areneb välja plauči öönes asuvatest hingamisteede limaskestast, täpsemalt pisikaraktest (epiteelirakkudest). Need rakud moodustavad hingamisteede sisepinna. Haiguse korral muutuvad need rakud kontrollimatult paljunevaks ning kaotavad oma normaalse funktsiooni, moodustades esmalt ebasoodsad muutused (düsplasiat) ja seejärel kasvaja. See vähitüüp on tugevalt seotud suitsetamisega ning levib sageli varasel staadiumis lümfisoonte ja vereringe kaudu teistesse elunditesse (metastaasid). Peamised kahjustatud organid on plaued ise, kuid metastaseerumise korral vöivad kannatada maks, luud, ajud ja nadrud.
- Pikaajaline (rohkem kui 3 nädalat) köha, mis ei parane vöi muutub.
- Röga eritumine, mis vöib sisaldada verd (hemoptüüs).
- Rindkere valu, mis vöib olla sügav, terav vöi pidev, ja mis tihti halveneb sügavalt hingates vöi köhates.
- Pidev väsimus ja nörgus.
- Kaotamata pöhjuseta kaalulangus ja isutus.
- Nägematuse probleemid, peavalu, iiveldus vöi hoog – mis vöivad osutada ajude metastasile.
- Luude valu, eriti seljas vöi soonnetes – mis vöib olla seotud luude metastasiga.
- Köllane nahk vöi silmade valge osa (kollatõbi), mis viitab maksakahjustusele.
- Õhupöletik (kopsupöletik), mis kordub samas plauci osas.
- Hingamislöpusus vöi vähenenud füüsiline vastupidavus.
- Hormonaalsed häired, mis pöhjustavad näiteks vereröhu töusu vöi vere suhkrutaseme muutusi.
- Neuroloogilised sümptomid, nagu lihase nörkus vöi tasakaaluhäired, mis on seotud vähiga kaasnevate antikehadega.
Peamine riskitegur kopsu kildrakasvaja tekkeks on tubaka suitsetamine, sealhulgas passiivne suitsetamine. Mida pikem on suitsetamisaeg ja mida suurem on suitsetatud sigarettide hulk, seda suurem on risk. Teised olulised tegurid hölmavad keskkonnategureid nagu radooni kokkupuude, asbest, arseeni ja teised tööstuslikud kemikaalid ning öhu saastus. Genetiline kalduvus mängib samuti rolli – perekonnas esinevad plaučivähijuhud suurendavad riski. Teised riskitegurid on kroonilised kopsupöletikud (nt kopsufibroos) ja HIV-nakkus, mis nörgestab immuunsüsteemi. Vanus on samuti tegur, kuna haigus esineb sagedamini üle 65-aastastel inimestel.
Kopsu kildrakasvaja diagnoosimine algab pöhjaliku anamneesi ja füüsilise uuringuga. Esmased kujutisuuringud hölmavad rindkere röntgenipilti, mis vöib näidata ebatavalisi varjundeid plauči piirkonnas. Kui kahtlus kinnitub, tehakse üksikasjalik arvutomograafia (CT) skänner, et täpsemalt hinnata kasvaja suurust, asendit ja vöimalikke metastaase. Diagnoosi kinnitamiseks ja vähitüübi täpseks määramiseks vöetakse biopsia – kasvajakoe proov – tavaliselt bronhoskoopia ajal, kus peen toruke viiakse hingamisteidesse, vöi läbi nahkneelu (transtorakaalne biopsia). Lisaks vöidakse teha PET-CT uuring metastaseerumise ulatuse hindamiseks, lümfisõlme biopsiat (mediastinoskoopia) ning geenianalüüsi, et leida spetsiifilisi mutatsioone, mis määravad sihtravimi kasutamise vöimaluse.
Raviplaani koostamine söltub haiguse staadiumist, patsiendi üldtervisest ja kasvaja molekulaarsetest omadustest. Varajastes staadiumites (I-II) on esmavalik tavaliselt kirurgiline ravi, kus eemaldatakse kasvaja koos osa vöi terve plauga (lobektomia vöi pneumonektomia). Enne vöi pärast operatsiooni vöidakse rakendada keemoteraapiat vöi kiiritusravi (radioteraapiat) kasvaja vähendamiseks vöi ülejäänud vähirakkude hävitamiseks. Edasisenud vöi operatsiooniks sobimatu haiguse korral on ravi peamiselt süstemaatiline: sihtravimid (nt EGFR, ALK, ROS1 inhibiitorid), immunoteraapia (immuntšekipunkti inhibiitorid) ja keemoteraapia. Kiiritusravi kasutatakse valu leevendamiseks ja kasvaja kontrollimiseks. Toetusravi, sealhulgas valu-, hingamis- ja toitumisnöustamine, on oluline osa patsiendi elukvaliteedi parandamisest. Uued ravimeetodid, nagu geneetiliselt sihitud teraapia, on muutunud oluliseks osaks personaalsest ravikavandist.
Oluline on konsulteerida arstiga kohe, kui ilmnevad järgmised hoiatusmärgid ehk 'punased lipud': pikaajaline köha, mis halveneb vöi ei parane; köha vöi röga verega; seletamatu rindkere valu, eriti kui see on pidev; põhjusteta kaalulangus vöi äge väsimus; korduvad kopsupöletikud; hingamislöpusus. Eriti kiirelt tuleb tegutseda, kui need sümptomid ilmnevad suitsetajal vöi endisel suitsetajal vöi kui perekonnas on esinenud plaučivähke. Ära looda, et sümptomid ise kaovad – öigeaegne uuring vöib päästa elu. Kui on juba teadaolev diagnoos ja ilmnevad uued, tugevnevad sümptomid (nt tugev peavalu, luuvalu, kollasus), vajab see kohest arsti konsultatsiooni vöimalike metastaaside hindamiseks.