Keratiit

Keratiit on sarvkesta – silma eesmist läbipaistvat kilekatet – põletikuline seisund. Sarvkesta peamine ülesanne on murda kokku langevad valguskiired, luues selge pildi võrkkestal. Põletiku korral see kude muutub turvaseks, häguseks või tekivad sellele haavandid (ulcused), mis tõsiselt häirivad nägemist. Põletik võib olla piiritletud ühele alale või laiali leviv. Sügav põletik võib kahjustada ka sarvkesta alumisi kihte, suurendades armistumise ja püsiva nägemise halvenemise riski. Haigust kutsuvad esile nii bakterid, viirused, seened ja parasiidid kui ka mitmed mitteinfektsioossed tegurid nagu kuivuse sündroom, traumad või immuunsüsteemi reaktsioonid.

Keratiidi peamised põhjused jagunevad infektsioosseteks ja mitteinfektsioosseteks.

Infektsioossed põhjused:

• Bakteriad: Näiteks Staphylococci, Streptococci, Pseudomonas. Sageli seotud kontaktläätsede kandmise reeglite rikkumisega või silmatraumaga.
• Viirused: Herpes simplex viirus (HSV) on üks levinumaid põhjusi. Võib tekkida nagu esmakordne nakatumine või uuestiaktiveerumine (retsidiiv). Samuti võib põhjustada herpes zoster viirus (tudisooliste) ja adenoviirused.
• Seened: Fusarium, Aspergillus, Candida liigid. Ohtlikud, kuna ravivad aeglaselt. Sageli seotud põllutöö, aiandus või kontaktläätsede kasutamisega.
• Parasiidid: Acanthamoeba. Väga ohtlik vorm, mis on tihti seotud kontaktläätsede kandmisega vees (ujumine, dušš) või ebatõhusa läätsedehooldusega.

Mitteinfektsioossed põhjused:

• Kuivade silmade sündroom: Püsiv kuivus kahjustab sarvkesta pinnakihistust (epiteeli).
• Silmavigastused: Kriimustused, põletused kemikaalidega või UV-kiirgusega („keevituslambi“ põletus).
• Allergiad: Rasked allergilised reaktsioonid.
• Süsteemsed haigused: Autoimmuunhaigused nagu reumatoidartriit, lupus, Sjögreni sündroom.
• Läätsede ebaõige kasutamine: Üle öö kandmine, ebapiisav puhastamine, vee kokkupuude.
• Neuraalsed tegurid: Neurotroofiline keratiit, kus silmanärvi kahjustus (nt diabeedi või herpesviiruse tõttu) vähendab sarvkesta tunnetust ja pisaraeritust.

Keratiidi diagnoosi seab silmaarst, läbi viies põhjaliku silma uurimise.

1. Anamnees: Arst küsib sümptomite alguse, iseloomu, kontaktläätsede kasutamise, viimaste traumaatiliste sündmuste ning üldiste tervise ja haiguste kohta.

2. Visuaalne hindamine: Silma väline vaatlus koos valguse ja suurendusega.

3. Biomikroskoopia (pilu lambi uurimine): See on kuldstandard. Arst kasutab spetsiaalset mikroskoopi (pilulamp), et uurida sarvkesta üksikasjalikult erinevatest nurkadest, hinnates põletiku ulatust, sügavust ja iseloomu ning otsides haavandeid.

4. Fluorestseiin-tilgutus: Sarvkesta pinnale tilgutatakse erilist oranžikat värvi (fluorestseiin), mis värvib kahjustatud või haavandunud alad hele roheliseks sinise valguse all. See võimaldab täpselt näha kahjustuse suurust ja kuju.

5. Kudede-kudedeproovid: Kui kahtlustatakse infektsiooni, võib arst võtta sarvkesta pinnakriimu või haavandi materjali nõela abil. Proov saadetakse mikrobiologilisse laborisse, et tuvastada täpne patogeen (bakter, seen, parasiit) ja määrata tundlikkus antibiootikumidele.

6. Tänapäevased meetodid: Rasketel juhtudel võidakse kasutada kornea tomograafiat (OCT) sarvkesta kihi-põhist struktuuri hindamiseks või konfokaalmikroskoopiat, et näha otse elusas koe mikroorganisme ja närvikiude.

Ravi sõltub täielikult keratiidi põhjusest ja on äärmiselt oluline alustada seda võimalikult kiiresti.

Infektsioosse keratiidi ravi:

• Bakteriaalne keratiit: Ravitakse tihedate intervallidega (nt iga tund) antibiootikumisilm tilkadega. Tõsiste juhtude korral võidakse kasutada süstlaga silma sisse antavaid antibiootikume või üldist antibiootikumravi tablettidega.
• Viirusne keratiit (herpeetiline): Ravitakse viirusevastaste silmatilkade (nt atsükloviir, gantsükloviir) ja/või tabletitega. Steroidseid tilku kasutatakse ettevaatusega, ainult arsti järelevalvel, et vähendada põletikulist reaktsiooni.
• Seene keratiit: Ravitakse pikka aega (kuud) antimükootiliste (seenevastaste) silmatilkadega ja tabletitega. See on üks kõige raskemini ravitavaid vorme.
• Acanthamoeba keratiit: Ravitakse spetsiaalsete desinfitseerivate ja antiparasiitiliste silmatilkade kombinatsiooniga, mida sageli tuleb tilgutada iga tund, ka öösiti. Ravi võib kesta aastaid.

Mitteinfektsioosse keratiidi ravi:

• Kuivade silmade korral: Intensiivne niisutus pisaraasenditega, puhkekambrite kasutamine, sikakorkude paigaldamine.
• Traumaatiliste vigastuste korral: Antibiootikumide ja paranemist soodustavate tilkade kasutamine, kaitsvate kontaktläätsede kandmine.
• Autoimmuunpõhjuste korral: Steroidsed silmatilgud põletiku maha surumiseks ja/või immuunsüsteemi modifitseerivad süsteemsed ravimid.

Kirurgiline ravi: Kui ravile ei reageerita või tekib sarvkesta läbistav haavand või püsiv arm, võib olla vajalik sarvkesta siirdamine (keratoplastika) – kahjustatud sarvkesta osa või kogu sarvkesta asendamine doonorikudega.

Iga järgmistest sümptomitest esinedes tuleb viivitamatult pöörduda silmaarsti või erakorralise meditsiini keskuse poole:

• Äkiline ja tugev silmvalu.
• Nägemise järsk halvenemine või uduse nägemise teke.
• Väljendunud valguskartus (fotofoobia), mis takib silmade avamist.
• Silmast roheliste või kollaste eritiste väljajooks koos muude sümptomitega.
• Tunne, nagu oleks silmas terav ese või liiv, mis ei kao pärast loputamist.
• Eelneva silmaherpeese või sarnaste sümptomite ajaloo korral uute sümptomite teke.
• Pärast silma vigastust (kriimustus, kemikaalide sattumine) tekkiv punetus või valu.

Eriti oluline on kiire reaktsioon kontaktläätsede kandjatel. Lõpetage läätsede kandmine kohe ja ärge asendage neid uutega enne, kui arst on teie silma uurinud. Ärge kunagi magage kontaktläätsedes, kui see pole eraldi lubatud, ja hoidke lääntsid range hügieenirežiimi järgi.