Silma vibratsioonid (nüstagmus)
Kirjeldus
Silma vibratsioonid ehk nüstagmus on silmamuna tahtmatu, kiire ja rütmiline liikumine, mida ise enamasti ei kontrollita. See võib olla horisontaalses, vertikaalses või pöörlevas suunas ning võib tekitada nägemise udusust või tasakaalutunnetust.
Silma vibratsioonid on silmamuna tahtmatu liikumine, mis tekib tavaliselt silmaliigutuste kontrolli häire tõttu ajus. Aju ja sisekõrva süsteemid töötavad koos, et stabiliseerida pilku ja jälgida liikuvaid objekte. Kui see koostöö häirub, võivad silmad hakata vibreerima või kiiresti liikuma. Liikumine võib olla väike ja peaaegu märkamatu või selgelt nähtav. Füsioloogiliselt on see reaktsioon tasakaalu või nägemise muutustele, kuid see võib olla ka haiguse märk.
- Füüsiline väsimus või unepuudus, mis mõjutab lihaste koordinatsiooni.
- Emotsionaalne stress või ärevus, mis põhjustab autonoomse närvisüsteemi ülekoormust.
- Mõned ravimid (nt antikonvulsandid, sedatiivid) või alkoholi liigtarbimine.
- Liigne kofeiini tarbimine, mis ergutab kesknärvisüsteemi.
- Väikesed, ajutised nägemishäired või silmade kuivus.
- Sisekõrva häired (nt Menièri tõbi, labürintiit), mis mõjutavad tasakaalumeelt.
- Neuroloogilised haigused nagu multiipel skleroos, ajutuumor, insult või Parkinsoni tõbi.
- Kaasasündinud nüstagmus, mis ilmneb varases eas ja võib olla püsiv.
- Peatraumad või aju- või seljaaju kahjustused.
- Metaboolsed häired (nt kilpnäärme talitlushäired) või vitamiinide puudus (eriti B12).
Kui silma vibratsioonid on kerge ja ilmselt põhjustatud väsimusest või stressist, võib aidata järgmine: 1) Puhka piisavalt - püüa saada 7-9 tundi und ööpäevas ja võta lühikesed puhkepausid ekraanide eest. 2) Vähenda stressi - proovi lõõgastustehnikaid nagu sügav hingamine, meditatsioon või kerge füüsiline tegevus. 3) Reguleeri toitumist - piira kofeini, alkoholi ja nikotiini, söö tasakaalukalt ning joo piisavalt vett. 4) Tee silmaharjutusi - proovi vaadata vaheldumisi kaugesse ja lähedasse, jälgida aeglast liikumist või teha silmade massaaži. 5) Kasuta silmatilkasid, kui silmad on kuivad. 6) Välti olukordi, mis sümptomeid esile kutuvad (nt ered valgus, väsimus). Kui sümptomid ei vähene mõne päeva jooksul, konsulteeri perearstiga.
- Äge peavalu, pearinglus või teadvuse muutus (uimasus, segasus).
- Järsk nägemise halvenemine, kahekordne nägemine või pimedus.
- Rasked tasakaaluhäired, kõnnakuindlus või kuklumine.
- Jutu või kõne raskused, näo või jäsemete nõrkus või tuimus (insultimärgid).
- Kõrge palavik, jäik kael või tundlikus valgusele (meningiidi märgid).
- Silma vibratsioonid, mis algavad pärast peatraumat.
- Sümptomid, mis halvenevad kiiresti või muutuvad väga tüütuteks.