Lisa kliinik

Fluorestseini värvimise test

Kirjeldav

Näitaja kohta

Fluorestseini värvimise test on kiire, mittetraumeeriv ja sageli kasutatav silma-uuring, mille abil tuvastatakse silma pinnakahjustusi ja haigusi. See hõlmab erilise fluorestseeriva värvaine tilgutamist silma, mis seejärel spetsiaalse sinise valguse all nähtavaks muutub. Testi abil saab hinnata kõrnea tervislikku seisundit, pisarate kvaliteeti ning avastada määratletud struktuuripuudusi.

Funktsioon
  • Tuvastab kõrnea kriimustusi, haavu, kuivust ja muid pinnakahjustusi.
  • Võimaldab hinnata pisarate kvaliteeti ja pisarajoonte stabiilsust.
  • Aitab diagnoosida teatud silmahaigusi, nagu näiteks kuiva silma sündroomi või kõrnea degeneratsioone.
Lähteaine
  • Testis kasutatakse fluorestseini, mis on turvaline, kollakasroheline fluorestseeriv värvaine.
  • See ei imendu organismi, vaid pesitakse pisarate ja silmavedelikuga välja.
  • Värvainet kasutatakse meditsiiniseadmetes juba aastakümneid ja selle toime on hästi tuntud.
Protseduur
  • Patsient istub või lebab silmaarsti vastas.
  • Arst tilgutab väikese koguse fluorestseini lahust patsiendi silma.
  • Patsienti palutakse mõned korrad silmi pilgutada, et värvaine ühtlaselt laiali jaotada.
  • Seejärel valgustab arst silma spetsiaalse sinise valgusega (Wood'i lambi või slitlambi sinise filtri abil).
  • Tervet kõrnea kattev värvaine pesitakse pisaratega kiiresti välja. Kahjustatud kohad (kriimustused, kuivad kohad) säilivad eredalt fluorestseeriva rohelise värvusena.
  • Arst jälgib ja hindab fluorestsentsi mustreid, intensiivsust ja jaotust.
Ettevalmistus
  • Eelnevalt ei ole vaja erilist ettevalmistust.
  • Soovitatav on mitte kanda silmakontaktläätsed enne uuringut.
  • Kui on teada fluorestseini üleundasus, tuleb sellest arstile enne uuringut teada anda.
Mis positiivne tulemus tähendab?
  • Positiivne tulemus tähendab, et värvaine kogunes teatud piirkondadesse, mis viitab kõrnea pinnakahjustusele või muule anomaaliale.
  • See ei ole konkreetne diagnoos, vaid abimeetod, mis näitab arstile, kus on probleemne ala.
Levinumad põhjused
  • Kõrnea kriimustused või abrasioonid (näiteks vigastuse või kontaktläätsede kandmise tõttu).
  • Kuiv silm (pisarajoonte ebastabiilsus, mis põhjustab kiiret kuivamist ja värvaine kogunemist teatud musterdes).
  • Kõrnea infektsioonid või põletikulised haigused (näiteks keratiit).
  • Kõrnea degeneratiivsed muutused või distroofiad.
  • Silmaoperatsioonide või protseduuride järelsed muutused.
Sümptomid ja kaebused
  • Silmavalud, kirgeldav tunne või võõrake tunne silmas.
  • Pidev või hooajaline silmade kuivus.
  • Ebatavaline pisarajooks või pisarate vähesus.
  • Nägemise hägustumine või moonutus.
  • Vigastus, mis võib silma pinnast kahjustada.
  • Kontaktläätsede kandmisel tekkiv ebamugavus.
Seotud erialad
  • Silmaarst (oftalmoloog) teeb seda testi kõige sagedamini rutiinselt või kahtluse korral.
  • Optometrist võib seda kasutada kontaktläätsede sobivuse või silma pinna seisundi hindamiseks.
  • Erakorralise meditsiini teenistuses võib testi teha silmatrauma hindamiseks.

Seotud uuringud

Rose Bengal test
complementary
Lissamine rohelise värvamine
complementary
Allergiatest
complementary
Schirmeri test
complementary
Pisarile kile stabiilsuse test (TBUT)
complementary

Seotud haigused

Konjunktiviit 85% Keratiit 80% Sarvkesta erosioon 75% Keratokoonus 70% Sjögreni sündroom 65%

Otsi näitajat