Silmavool
Kirjeldus
Silmavool on silmadest erituva vedeliku, lima või mäda väljavool, mis võib olla selge, kollakas, valkjas või roheline ning põhjustada kleepumist, eriti hommikuti.
Silmavool on keha looduslik kaitse- ja puhastusmehhanism. Silmad toodavad pidevalt pisaraid ja vähesel määral limast eritist, et niisutada silmi, toita kornea ning pesta ära tolm, suits, bakterid ja viirused. Eritiste liigne tootmine või nende koostise muutumine on tavaline reaktsioon ärritus-, põletiku- või infektsiooniprotsessile silmades või nende ümber.
- Allergiline konjunktiviit (tolm, loomaniidid, õietolm)
- Viiruslik külmetus või gripp
- Bakteriaalne konjunktiviit (põhjustab tihti kollakat või rohelist eritist)
- Kuivad silmad (keha võib kompensatsioonina toota liigset limast eritist)
- Väsimus, unepuudus või pikaajaline ekraanitöö
- Füüsilised ärritajad nagu tuul, suits, valgus või kontsaktläätsed
- Kerateeti (sarvkesta põletik või infektsioon)
- Uveiit (silmasisese kesta põletik)
- Dakrüotsüstiit (pisarkanali põletik)
- Silmakanali täielik või osaline ummistus
- Süsteemsed haigused (näiteks reumatoidartriit)
- Silmatraumad või võõrkeha silmas
Enne arsti juurde pöördumist võib leevendada sümptomeid:
1. Puhastage silmad õrnalt: Kasutage puhtat, sooja niiskeid riidepalukesi, pühkides silma sise- ja välistenurgast väljapoole. Kasutage iga silma jaoks eraldi lapikest.
2. Rakendage kompressi: Soe kompress (nt puuvillane lapike sooja veega) aitab leevendada kleepuvust ja turse; jahe kompress sobib sügeluse ja põletikulise punetuse leevendamiseks.
3. Vältige ärritajaid: Loobuge kontsaktläätsede kandmisest, kuni sümptomid mööduvad. Vältige suitsu, tolmu ja kosmeetikat silmade ümber.
4. Kasutage kunstlikke pisaraid: Ilma retseptita saadavad niisutavad tilgad võivad aidata pesta ärritajaid ja leevendada kuivust.
5. Puhkage silmi: Vähendage ekraanitööd, magage piisavalt.
6. Allergia korral: Ilma retseptita saadavad suukaudsed antihistamiinid või silmatilgad võivad aidata.
Tähtis: Ärge kasutage eelnevalt teisele silmahäirele määratud vanu ravimeid.
- Järsu või väga tugeva valu tekkimine silmas
- Valgustundlikkuse (fotofoobia) järsk suurenemine
- Oluline ja järsk nägemise halvenemine või udusus
- Silma füüsiline trauma või kahtlus, et silma on sattunud võõrkeha
- Kõrge kehatemperatuur (palavik) koos silmasümptomit
- Silma välise struktuuri (näiteks laug) tugev punetus ja turse
- Silmavalge ulatuslik punetus või verevalumine
- Pupillide ebaühtlus suuruses või kuju muutus
- Püsiv ja hoolimata koduravist halvenev eritiste eritumine, eriti roheline või kollane mäda
- Lapsel esinev silmavool koos palaviku, eritiui uuest sündinutel (võib olla märk tõsisest infektsioonist)