Lissamine rohelise värvamine

Lissamine rohelise värvamine on diagnostiline silmakliiniline test, mida kasutatakse konjunktiivi ja kornea pinna seisundi hindamiseks. See värvaine võimaldab visualiseerida surnud või kahjustunud epiteelirakke, mis on kriitiline kuivade silmade sündroomi, epiteeli defektide või muu silmapinna ebanormaalsuse tuvastamisel. Test on kiire, mittetraumeeriv ja teostatakse arsti kabinetis.

Kus seda uuringut tehakse?

Uuringut tehakse nende valdkondade kliinikutes:
Oftalmoloog (silmaarst) 8 kliinikut
Funktsioon
  • Tuvastab ja värvib surnud või kahjustunud silma epiteelirakke.
  • Visualiseerib silmapinna kuivuse alad (nt kuivade silmade sündroomi korral).
  • Aitab hinnata konjunktiivi ja kornea terviklikkust.
Päritolu ja koostis
  • Lissamine green on sünteetiline tripüülmetaanvärvaine.
  • Kasutatakse lahuses, mida tilgutakse silma.
  • Erinevalt teistest värvainetest (nt fluorestseiinist) ei põimeta ta end elusatesse rakkudesse.
Protseduur
  • Patsient istub või lamab.
  • Arst tilgutab ühe kuni kaks tilka Lissamine rohelise lahust silma alumisse käärsoontesse.
  • Patsient palutakse mõni kord silmi pilgutada, et värvaine ühtlaselt leviks.
  • Seejärel uurib arst silma biomikroskoobiga (piluluubiga) sinise valguse all, et näha värvunud piirkondi.
Ettevalmistus
  • Ei ole vaja erilist ettevalmistust.
  • Soovitatav eemaldada enne protseduuri silmakontaktläätsed ja vajadusel meik.
Positiivne või värvunud tulemus (mida see näitab)
  • Kuivade silmade sündroom: Värvumine konjunktiivil või kornea alumises osas näitab epiteeli kuivust ja stabiilsuse kaotust.
  • Konjunktiivi epiteeli kahjustus: Näiteks keratokonjunktiviiti või trauma tagajärjel.
  • Kornea epiteeli defektid või haavandid.
  • Silma pinna ebanormaalsused seoses autoimmuunhaigustega (nt Sjögreni sündroom).
Millised muutused vaadeldakse?
  • Värvi intensiivsus (hele- kuni tumeroheline).
  • Värvunud alade muster (punktid, triibud, laigud).
  • Värvunud alade asukoht (konjunktiiv, kornea).
Sümptomid või kaebused
  • Pidev silmade kuivuse, kihelemise või põletikulise tunde tunne.
  • Võõrake tunne silmas.
  • Visi muutused või udusus nägemises.
  • Valguse kartus (foto foobia).
Diagnostika ja jälgimine
  • Kuivade silmade sündroomi (kõõrdesilm) diagnoosimine ja raskusastme hindamine.
  • Silmakirurgia (nt LASIK) eelse ja järelseisundi hindamine.
  • Silmapinna haiguste (nt keratokonjunktiviit) seire.
  • Mõnede ravimite (nt isotretinoiin) võimalike kõrvaltoimete hindamine silmadele.
Millised spetsialistid käsivad seda?
  • Silmaarst (oftalmoloog)
  • Optometrist

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Sümptomid, mille tõttu seda uuringut sageli määratakse
Silmade põletus Silmade kipitamine Silmavalud Silmad kipuvad Silmade kihelus

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!