Väsitud silmad

Kirjeldus

Väsitud silmad on tavaline tundmus, mille korral silmad tunnevad väsinud, rasketena, ärritatuna või valu tekitavatena. See võib olla seotud pikaajalise visuaalse koormusega, näiteks ekraanide vaatlemisega.

Väsitud silmad ehk asthenoopia on silmade ülekoormuse või väsimuse seisund. See tekib siis, kui silmamuskelid (eriti akommodatsiooni- ehk kohanduslihased) pikka ajat intensiivselt töötavad, et hoida selget nägemist. Näiteks fokuseerimine lähedal asuvatele objektidele (arvutiekraan, telefon) võib need lihased pingule ajada ja viia verevarustuse halvenemiseni. See põhjustab tundeid nagu kuivus, kipitamine, ebaselge nägemine või peavalu. See on keha signaal, et silmad vajavad puhkust.

Sagedased ja tavaliselt mitteohtlikud põhjused
  • Pikaajaline digitaalse ekraani (arvuti, telefon, tahvelarvuti) kasutamine
  • Halvalt valgustatud keskkonnas lugemine või töötamine
  • Silmade kuivus, mis on tingitud kliimasoojutusest, tuulest või piisava pisaravedeliku tootmise puudusest
  • Vigastatud või aegunud prillid/läätsed
  • Stress ja väsimus üldiselt
  • Pikk sõit auto või pikaajaline fokuseerimine ühele kaugusele
  • Lugemine liiga lähedalt või liiga kaua
Tõsisemad põhjused või aluseks olevad terviseprobleemid
  • Silmade refraktsioonivead (lühinägelikkus, kaugelenägelikkus, astigmatism), mis on parandamata või valesti korrigeeritud
  • Silmade fokuseerimis- ehk akommodatsiooniprobleemid (näiteks presbüopia – 'vanurilähedus'
  • Silmade liigutamise koordinatsioonihäired (konvergentsipuudulikkus)
  • Krooniline kuivade silmade sündroom
  • Glaukoom (silma sisemise rõhu tõus)
  • Mõned süsteemsed haigused (näiteks kilpnäärme haigused, diabeet)
  • Mõned ravimid, mis kuivatavad silmi

Enamikul juhtudest saab väsitud silmi leevendada lihtsate meetoditega:

1. 20-20-20 reegel: Iga 20 minuti järel vaadake vähemalt 20 sekundit objekti, mis asub vähemalt 20 jala (6 meetri) kaugusel.

2. Silmade puhkamine: Korrapäraselt sulgege silmad mõneks minutiks või vaadake aknast välja kaugusesse.

3. Silmade niisutamine: Kasutage ilma konservantideta kunstlikke pisaraid ("silmapiisku"), eriti kuiva õhu või ekraanitöö korral.

4. Optimaalne valgustus: Väldige liiga eredat või liiga nõrka valgust. Ekraani heledus peaks olema samane ümbritseva keskkonnaga.

5. Korrigeeriva optika kontroll: Veenduge, et teie prillid või kontaktläätsed on ajakohased ja retsepti järgi.

6. Õhu niiskuse suurendamine: Kasutage õhuniisutit, eriti kuival aastaajal või kliimasoojutusega ruumides.

7. Piisav uni: Puhkavad silmad on vähem tundlikud.

8. Toitumine: Toituge toitudest, mis on rikkad omega-3 rasvhapetele (kala, pähklid) ja antioksüdantidele (värvilised köögiviljad), et toetada silmade tervist.

Kiireloomulised hoiatusmärgid
  • Äkiline, terav nägemise halvenemine või kaotamine
  • Äkiline kahekordne nägemine (diploopia)
  • Tugevad silmavalud, mis ei leene puhkamisega
  • Välgunägemised, säravate valgussätete või uute lendlehtede ("mukid") ilmnemine silma ees
  • Silmade punasus või tursedus, mis kaasneb valuga
  • Pidev ja tugev peavalu, mis on seotud silmatööga
  • Nägemisvälja puudujääk (näiteks külgedelt või keskelt nägemise kaotamine)
Märgid, mis nõuavad planeeritud arstikülastust
  • Väsitud silmad, mis ei leene pärast mitu päeva puhkamist ja koduabimeetmeid
  • Pidev ebaselge nägemine või raskused fokuseerimisega
  • Sagedased peavalud, mis algavad pärast silmatööd
  • Vajadus prillide või läätsede vahetamiseks, sest need ei anna enam piisavat selgust