Silmade kipitamine
Kirjeldus
Silmade kipitamine on ebamugav tunne, mida kirjeldatakse kui särtsust, kratsimist, kihelmist või kerget põletust silmades. See võib esineda nii ühes kui mõlemas silmas ja olla ajutine või püsiv.
Silmade kipitamine on tunne, mis tekib silma limaskesta (konjunktiivi) või silma pinna ärritumise tõttu. See on tihti seotud põletikulise reaktsiooniga, kus immuunsüsteem või keskkonnategurid põhjustavad närvirakkude aktiveerumise. Kipitamine võib olla ka märk silmade kuivusest, kuna pisaravedelik ei niisuta piisavalt silma pinda, põhjustades hõõrumist ja ebamugavust.
- Kuivad silmad (pisaravedeliku puudulikkus või kvaliteedi halvenemine)
- Pikaajaline ekraanide (arvuti, telefon) ees töötamine
- Keskkonnategurid: tolm, suits, tugev tuul, väga kuiv õhk
- Väsimus, stress või une puudus
- Ebaõiged või kulunud kontaktläätsed
- Mõned silmatilgad või kosmeetika tooted
- Allergiad (nt polleni, loomaniude, toidu või mõne ravimi vastu)
- Silmakonjunktiviit (viirus- või bakteriaalne silmapõletik)
- Blefariit (silmalauapõletik)
- Silmakuivik (Sjögreni sündroom või muu põhjus)
- Autoimmuunhaigused (nt lupus, reumatoidartriit)
- Mittekorrektsed visiooniprobleemid (näiteks lähinägevus või astigmatism), mis põhjustavad silmade pingutust
- Mõned süsteemsed infektsioonid või põletikulised seisundid
Kui silmade kipitamine on kerge ja ilma muude murettekitavate sümptomiteta, võib proovida järgmist:
1. Puhka silmi: võta pausid ekraanide eest, korrapäraste intervallidega vaata kaugusse.
2. Kasuta silma niisutavaid tilku ("kunstlikke pisaraid"), eriti kuivade silmade korral.
3. Pese silmad puhta, jaheda veega või kasuta jahedaid kompresse (nt niiske rätik).
4. Vältida allergene ja ärritajaid (tolm, suits). Kasuta õhuniisutajat kuiva õhu korral.
5. Kanda päikeseprille, et kaitsta silmi tuule ja UV-kiirguse eest.
6. Tagada piisav uni ja tasakaalustatud toitumine (nt toidud, mis sisaldavad omega-3 rasvhappeid ja A-vitamiini).
7. Kontrolli kontaktläätsede kasutamist – kasuta neid ainult soovitusliku aja jooksul ja hügieenireeglite järgi.
- Tugev valu silmades või ümber silmade piirkonnas
- Järsk nägemise halvenemine või hägustumine
- Valgustundlikkus (foto foobia), mis on eriti tugev
- Silmade punetus, turse või eritis (eriti roheline või kollane mäda), mis ei kao mõne tunni jooksul
- Silmade kipitamisega kaasneb tugev peavalu, iiveldus või oksendamine
- Kehaosa halvatus või kõne raskused, mis kaasnevad silmade kipitamisega (võib viidata neuroloogilisele probleemile)
- Võõrkeha tunne silmas või kahtlus, et silma on midagi sattunud
- Kipitamine ei lähe mööda mitu päeva isegi koduse ravi korral