Silmad pisarnevad
Kirjeldus
Silmade pisarnevus on tavaline seisund, kus silmist eraldub liigne pisaravedelik, põhjustades niiskust, tilkumist või isegi pidevat pisarate voolamist üle põse. See võib olla ajutine reaktsioon keskkonnamõjutustele või püsiv märk aluseks olevast probleemist, põhjustades ebamugavust ja nägemishäireid.
Pisarnevus (ehk epifora) on füsioloogiline protsess, kus silma pisarahn testib ja kaitsetööd. Terved silmad pidevalt toodavad pisaraid, et niisutada kõõluseid, puhastada pinnast tolmuaurke ja mikroobe ning tagada selge nägemine. Tavaliselt voolavad pisarad silma sisenurgast läbi pisarajuhade ninakäiku, kus need imenduvad või aurustuvad. Kui see tasakaal häirub – kas pisarate liigtootmise või ebaõige äravoolu tõttu – tekib pisarnevus. Liigne tootmine võib olla reaktsioon ärritajale, nagu tuul, suits või lõhn, samas kui äravooluprobleemid on sageli seotud pisarajuhade blokaadi või ahenemisega. Pisarnevus võib olla ühe- või kahepoolne ning varieeruda kergest niiskusest kuni pideva voolamiseni.
- Keskkonnamõjud: tugev tuul, külm õhk, ere päike või päikesepõletus, tolmu- või suitsuaurud.
- Allergiad: tolmu- või loomaniud, õietolm, seenespoorid või kosmeetika võivad põhjustada allergilist konjunktiviiti, mis käivitab pisarate tootmist.
- Väsimus ja pinged: pikaajaline ekraanitöö (arvuti, telefon) vähendab silmapilgutustihedust, kuivatab silmi ja võib tekitada refleksina pisarnevust.
- Füsioloogilised reaktsioonid: nutmine, naer või haigutamine suurendavad pisaraeritust.
- Kontaktläätsede ebaõige kandmine või puhtushoid.
- Kerge mehaaniline ärritus: ripsme, tolmuterakese või võõrkeha sattumine silma.
- Konjunktiviit (silmapõletik): nakkuslik, bakteriaalne või allergiline põletik, mis põhjustab punetust, sügelust ja pisarnevust.
- Blefariit (laugupõletik): põletik lauguservades, mis häirib pisarate kvaliteeti.
- Pisarate äravooluhäired: pisarajuhade blokaad (kaasasündinud või vanusega seotud), pisarakoti põletik (dakkriotsüstiit) või kanalite ahenemine.
- Kuivad silmad: paradoksaalselt võib kuivuse korral silm kompensatoorselt toota liiga palju pisaraid, mis on aga ebastabiilsed ja põhjustavad pisarnevust.
- Hornhaua (sarvkesta) kahjustused: kriimustused, haavandid või infektsioonid.
- Glaaukom (rohekae) või uveiit (silmasisene põletik).
- Näonärvi (närvus faatsia) kahjustus või halvatus, mis mõjutab silma sulgumist ja pisaraid.
- Autoimmuunhaigused nagu Sjögreni sündroom, revmatoidartriit või lupus.
- Kroonilised ülemiste hingamisteede infektsioonid või siinused, mis mõjutavad pisarajuhasid.
- Mõned ravimid: kemoteraapia, antihistamiinid, antidepressandid, vererõhu alandajad.
- Vanusega seotud muutused: lihaste nõrgenemine, nahalõtvus pisarajuhade ümber.
- Eeltekkeline või traumaatiline näokahjustus, mis kahjustab pisarajuhasid.
Kui pisarnevus on kerge ja ilma punetuse või valu tõsidemärkideta, võib proovida järgmisi meetmeid: 1) Puhka silmi: vältige pikka ekraanil viibimist, tegelege silmadega puhkepausidega (20-20-20 reegel: iga 20 minuti järel vaadake 20 sekundit 20 jardi kaugusele). 2) Kaitse keskkonna eest: kande päikeseprille tuule, päikese ja tolmu eest; kasutage õhuniisutit kuivas siseruumis. 3) Puhastage hoolikalt: loputage silmi puhta, jaheda vee või steriilse pisarvedelikuga, eriti pärast väljas viibimist. Eemaldage hoolikalt kosmeetika öösel. 4) Kasutage silman tilka: vabalt müüdavaid kunstlikke pisaraid („kunstlikud pisarad“) või määre, et niisutada silmi; allergia korral võivad aidata antihistamiinisisaldavad tilgad. 5) Sooja kompress: soe, niiske tampoon silmadele 5–10 minutit korda päevas aitab lahtistada ummistunud pisarajuhasid ja leevendada blefariiti. 6: Parandage dieeti: sööge omega-3-rasvhappeid (kala, linaõli), mis toetavad silmade tervist. Vältige suitsetamist ja suitsust. Kui sümptomid jätkuvad üle paari päeva, konsulteerige arstiga.
- Äkiline, täielik või osaline nägemise kaotus ühes või mõlemas silmas.
- Tugev valu silmas või pea ümbruses, eriti koos iivelduse või oksendamisega (võib viidata glaukoomile).
- Silma füüsiline trauma, löök või kemikaalide sattumine silma.
- Võõrkeha tunne silmas, mida ei saa loputades eemaldada või mis põhjustab teravat valu.
- Silmade oluline punetus, turse või eriti tihe roheline või kollane eritis (võib olla bakteriaalne infektsioon).
- Valgustundlikuse (fotofoobia) järsk suurenemine koos valu või peavaluga.
- Näo- või silmaliigeste halvatus, lõtvus või raskused silmalaugude sulgemisel.
- Pisarnevus kestab kauem kui mõni päev või naaseb korduvalt.
- Kaasneb pidev sügelus, põletikutunne või liivataoline tunne silmas.
- Näete uduselt, kahekordselt või teil on raskused keskenduda.
- Silmad on pidevalt punased või paistetud.
- Teil on kaasuvad sümptomid nagu peavalu, lihasevalud või lihasnõrkus.
- Pisarnevus segab igapäevast elu (näiteks juhitmist, lugemist, töötamist).
- Olete märganud pisara sees verd või mäda.
- Pisarnevus algas pärast uue ravimi võtmist.