Punased täpid

Kirjeldus

Punased täpid on kõige sagedamini nähtavad nahal esinevad, üldiselt väikesed ja ümarad punased laigud.

Punased täpid on nahamuljetid, mis tekivad tavaliselt seoses verevarustuse või nahapinna muutustega. Need võivad olla põhjustatud veresoonte laienemisest (nt kapillaarid), allergilisest reaktsioonist, nahapõletikust või muudest teguritest, mis põhjustavad nahapunetust. Täppide suurus, kuju ja jaotus kehal võivad oluliselt erineda, mis aitab määrata nende põhjust.

Sagedased ja mitteohtlikud põhjused
  • Tavalised näärmete ummistumised (nt põletikulised täpid või väikesed sooned)
  • Insectide hammustused või pistmised
  • Kerge nahapõletik (nt päikese käes põletus)
  • Stress või emotsionaalne pinge (võib esile kutsuda ajutisi punaseid laike)
  • Mõned ravimid või toidulisandid (võivad põhjustada kergemat allergilist reaktsiooni)
Tõsisemad haigused ja hoiatusmärgid
  • Autoimmuunhaigused (nt lupus, psoriaas)
  • Nakkushaigused (nt leetrid, tuulerõuged, meningokoki infektsioon)
  • Põletikulised nahahaigused (nt ekseem, dermatoloogilised seisundid)
  • Vere- või veresoonkonna häired
  • Kasvajad või vähkkasvajad (harva, kuid oluline välistada)

Kui punased täpid ei kaasa muid tõsiseid sümptomeid, võid proovida järgmist:

1. Välti kratsimist: Kui täpid sügelevad, proovi neid mitte kratsida, et vältida nakkuse sissekandumist ja nahakahjustusi.

2. Kasuta jahtivaid kompresse: Niiske ja jahe rätik või kompress võib aidata vähendada punetust ja sügelust.

3. Lihvimine ja kreemid: Kasuta looduslikke kreeme (nt aaloe vera) või arsti soovitatud ravimeid, kui sügelus on tugev.

4. Jälgi sümptomeid: Pane tähele, kas täpid levivad, muutuvad suuremaks või kaasnevad palavikuga. Kui seisund halveneb, pöördu arsti poole.

5. Puhka ja võta vedelikke: Puhkus ja piisav vedeliku tarbimine võivad aidata kehal toime tulla kergete infektsioonide või stressiga.

Kiire meditsiiniline abi on vajalik, kui:
  • Punased täpid kaasnevad kõrge palaviku, peavaluga või jäigastumisega
  • Täppide levik on kiire ja need kaasnevad hingamisraskustega või silmade punetusega
  • Täpid on valulikud, suurenevad kiiresti või moodustavad suuri laike
  • Kaasneb teadvuse muutus, uimasus või segadus
  • Täppide keskel on tumedam või sinakas värvus (võib viidata verevalumile)
Plaanipärane arstikonsultatsioon on soovitatav, kui:
  • Täpid ei kao iseenesest 1-2 nädala jooksul
  • Sümpomid muutuvad korduvaks või halvenevad aja jooksul
  • Kahtlustad allergiat või ravimite kõrvalmõjusid
  • Täppidega kaasneb pidev sügelus või valu, mis segab igapäevast tegevust