Silmad kipuvad
Kirjeldus
Silmi kipitamine ehk põletustunne on ebamugav või valu, mida võib kirjeldada kui soojust, pistlemist, kratsimist või ärritust silmas või silmalaugude all.
Silmade kipitamine on ärritus, mille käigus silma pinnal (kõhna, sidekesta või silmalaugudel) tekib põletustunne. See on keha viis teatada, et silmad on kokku puutunud mingi ärritava teguriga, kuivad või on põletikulises seisundis. Selline tunne tekib tihti, kui silmade pisarafilm, mis niisutab ja kaitseb silma, on häiritud või kui ärritav aine (nagu suits, tolm või kemikaalid) puudutab silma pinda.
- Silma kuivus (okulaarne kuivumusseisund): Kõige tavalisem põhjus, mis tekib pisarate vähese tootmise või kiirema aurumise tõttu.
- Keskkonnaärritajad: Tolm, suits (sealhulgas sigareti- või põlev suits), tugev tuul, kuiv õhk (nt kütteperioodil ruumides) või päikesevalgus.
- Arvutisilm: Pikka aega ekraani ees töötamine vähendab silmapilgutuste sagedust, mis põhjustab kuivust.
- Allergiad: Õiepulbri, loomasõelme, tolmuleste või hallituse reaktsioon võib põhjustada silmade ärritust ja kipitamist.
- Kontaktläätsede kandmine: Liiga pikaajaline kandmine, sobimatud läätsed või nende ebaõige puhastamine.
- Väsimus või unepuudus.
- Mittepärased kosmeetika- või hügieenivahendid: Šampoon, seebivad, silmakreem või meigieemaldajad.
- Silmaklapid (konjunktiviit): Nakkuslik, allergiline või ärrituv põletik, mis põhjustab punetust ja kipitamist.
- Blefariit: Silmalaugude servade põletik, mis on sageli seotud bakteriaalse kasvuga või nahahäiretega.
- Silmaköha (keratiit): Sarvekesta põletik, mis võib olla nakkuslik või mittenakkuslik (nt pikaajalise kontaktläätsede kandmise tõttu).
- Mõne süsteemse haiguse sümptom: Näiteks Sjögreni sündroom või reumatoidartriit.
- Kemikaaliga kokkupuude või põletus: Kodumajapidamiskemikaalide või muu ärritava ainega kokkupuude.
Kui kipitamine on kerge ja ilma punetuse või muu muretekitava sümptomiteta, võid proovida järgmist:
1. Puhkage silmi: Sulgege silmad mõneks minutiks ja vältige pikka aega ekraani ees töötamist.
2. Kasutage kunstlikke pisaraid ("silmapiisku"): Saadaval ilma retseptita, need niisutavad silmi ja leevendavad kuivuse põhjustatud kipitamist. Valige sobiv koostis (ilma konservantideta, kui kasutate seda sageli).
3. Rakendage jahedat kompressi: Asetage jahe, niiske lint või rätik suletud silmalaugudele mõneks minutiks.
4. Vältige ärritajaid: Olge vähem suitsus keskkonnas, kaitsege silmi tuule ja päikese eest prillidega ning hoitke kodust õhku piisavalt niiskena.
5. Korralik hügieen: Kui kasutate kontaktiläätsi, järgige hoolikalt puhastamisjuhiseid ja ärge kandke neid liiga kaua. Eemaldage enne magama minekut silmakehvist.
6. Kui kahtlustate allergiat, võivad aidata antihistamiinid (suukaudsed või silmatilgad), kuid konsulteerige varem apteekriga või arstiga.
- Äge ja tugev valu silmas.
- Järsu nägemise halvenemine või nägemise kaotus.
- Valguse eest hirm (fotofoobia), mis on liiga tugev.
- Märgatav punetus või turse, mis ei vähene mõne tunni jooksul.
- Väljaanne silmast (nt rohekas või kollakas mäda), mis viitab võimalikule nakkusele.
- Tunne, nagu oleks silmas midagi (võõrkeha tunne), mida ei suuda eemaldada pesemise või pisaratega.
- Kipitamisele lisandub peavalu, iiveldus või oksendamine.
- Kokkupuude kemikaalidega või kuumade ainete (nt leek, aur) silma.
- Kipitamine, mis algas pärast vigastust või traumat silmale.
- Kipitamine ja punetus, mis ei kao pärast 1-2 päeva isehoidmist.