Kardiomüopaatia

Kardiomüopaatia on südame lihaskoe struktuuri või funktsiooni häire, mis halvendab südame võimet verd tõhusalt pumpata. See on krooniline südamehaigus, mis võib viia südamerabanduse, eluohtlike südamerütmihäirete või äkksurmani. Õigeaegne tuvastamine ja individuaalne ravikava on võtmetähtsusega elukvaliteedi säilitamisel ja tüsistuste ennetamisel.

Kelle poole pöörduda?

Diagnoosimiseks ja raviks pöördutakse tavaliselt selle valdkonna spetsialistide poole:
Kardioloog 4 kliinikut

Kardiomüopaatia on rühm südame lihaskoe (müokardi) haigusi, mille korral südame lihas muutub anatoomiliselt või funktsionaalselt ebanormaalseks ilma selge põhjenduseta nagu ateroskleroositust põhjustav koronaararterite haigus, kõrge vererõhk või südameklapi defektid. Peamised tüübid hõlmavad diltatiivset kardiomüopaatiat (südame kambrite laienemine ja nõrgenemine), hüpertroofilist kardiomüopaatiat (südame lihase paksenemine, eriti vasaku vatsakese piirkonnas) ja restriktiivset kardiomüopaatiat (südame lihase jäigastumine). Need muutused vähendavad südame pumpamistõhusust ja/või põhjustavad rütmihäireid.

Levinud sümptomid südamepuudulikkuse arenguga
  • Väsimus ja nõrkus
  • Hingeldus (düspnoe) eriti füüsilise koormuse ajal või lamamisel
  • Öine köha või hingeldus (paroksüstmaalne öine düspnoe)
  • Jalaturse ja hüüplemine (ödeem)
  • Südamepekslemine või rütmihäired (arütmia)
Muud võimalikud märgid
  • Rindkere piirkonnas valulikkus või rõhumine
  • Uimastustunne või teadvusekaotus (sünkoop)
  • Kõhulaienemine (atsiit) vedeliku kogunemise tõttu
  • Vähenenud võimekus füüsilist koormust taluda

Paljudel juhtudel on kardiomüopaatia põhjust täpselt teadmata (idiopaatiline). Teadaolevad põhjused ja riskitegurid jagunevad: 1) Geneetilised tegurid: Perekonnasisene kalduvus, eriti hüpertroofilise kardiomüopaatia puhul. 2) Teised haigused: Pikalt kestnud kõrge vererõhk, kilpnäärmehaigused, diabeet, hemakromatoos. 3) Infektsioonid: Viiruslik müokardiit (südamepõletik). 4) Toksilised mõjud: Alkoholi liigtarbimine (alkoholi-indutseeritud kardiomüopaatia), teatud keemoterapeutilised ravimid, raskmetallid. 5) Muud: Rasedus- ja sünnitusjärgne periood (peripartumkardiomüopaatia), pikaajalised arütmiad, toitainepuudused (nt tiamiini defitsiit).

Kardiomüopaatia diagnoosimiseks kasutatakse mitmeid uuringuid: 1) Anamnees ja füüsiline uuring: Sümptomite analüüs ja südamekuulamine (võib kuulda hääli). 2) Elektriline aktiivsus: EKG (elektrokardiograafia) südamerütmi ja -juhi süsteemi hindamiseks. 3) Südame struktuuri ja funktsiooni visualiseerimine: Ehhokardiograafia on peamine meetod südame kujutamiseks, et hinnata selle suurust, seinapaksust, pumpamisfunktsiooni ja klappe. Südame magnetresonantstomograafia (MRI) annab täpsemaid detaile lihaskoe seisundi ja armistumise kohta. 4) Veretööd: B-tüüpi natriureetilise peptiidi (BNP) taseme mõõtmine südamepuudulikkuse hindamiseks. 5) Invasiivsed meetodid: Südamekateteriseerimine surve mõõtmiseks ja südame verevarustuse hindamiseks; mõnel juhul võib olla vajalik müokardiobiopsia (kudude võtmine mikroskoopiliseks analüüsiks).

Ravi on suunatud sümptomite leevendamisele, haiguse edasikulgemise aeglustamisele ja tüsistuste ennetamisele. Seda kohandatakse haiguse tüübi ja raskusastme järgi. 1) Ravimid: ACE-inhibiitorid, beetablokaatorid, mineraalkortikoidi retseptoride antagonistid (MRA) vähendavad südame koormust ja parandavad prognoosi. Diureetikud vähendavad turseid ja hingeldust. Antiarütmilised ravimid rütmihäirete korral. 2) Seadmete ravi: Südame stimulaatori või resünkroniseeriva ravi (CRT) paigaldamine südame töö koordineerimiseks. Implanteeritav kardiovõrter-defibrillaator (ICD) äkksurma riski vähendamiseks. 3) Interventsiooniline või kirurgiline ravi: Septumi alkoholablatsioon või müokardiektoomia (lihaskoe eemaldamine) hüpertroofilise kardiomüopaatia korral. 4) Elustiili muutused: Soola ja vedeliku piiramine, alkoholi vältimine, regulaarne, arstiga kooskõlastatud füüsiline aktiivsus. 5) Lõplik ravi: Südame transplantatsioon rasketes ja ravile vastupidistes juhtudel.

Oluline on konsulteerida kardiologiga või perearstiga, kui tekkivad uued ja püsivad sümptomid, mis võivad viidata südameprobleemidele: Äkksuur hingamisraskus, rindkere tugev valu või rõhumine (eriti koos higistamise või iiveldusega), äkiline või halvenev turse jalgades, korduvad teadvusekaotuse episoodid või uimastustunne, kiire või ebaregulaarne südamelöök, mis on kaasneb halveneva enesetundega. Kui teil on juba diagnoositud kardiomüopaatia, on oluline järgida arsti ettenähtud kontrollvisiite ja kohe teatada ravijuhendist kõrvalekaldumistest või sümptomite halvenemisest.

Seotud uuringud: Kardiomüopaatia

Allpool on uuringud, mille tulemus selle haiguse korral erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle haiguse kohta: kuidas te seda märkasite, kuidas kulges diagnostika ja ravi. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!